Ja valgus sai: saksa teadlased lülitasid täna sisse maailma suurima tehispäikese
Tegemist pole küll vesinikust ja heeliumist koosneva gaasikera, vaid 149 valgustiga, mis on kärjetaoliselt üles seatud. Jülichis nimetatakse seda Synlightiks. Synlight koosneb ksenoonkaarlampidest. Sellisi lampe kasutatakse igapäevaselt näiteks kinoprojektorites.
Kõik lambid on suunatud ühele väikesele 20x20 sentimeetri suurusele alale. See tähendab, et see ruuduke saab lampidelt 10 000 korda rohkem tehispäikesekiirgust kui tavatingimustes looduses ehtsalt Päikeselt niisugusele alale langeb.
Saksa lennundus- ja kosmosekeskuse DLR juhataja Bernhard Hoffschmidt ütleb, et temperatuurid tõusevad sealjuures kuni 3000 kraadini Celsiuse järgi. Tehispäikest ja selle tekitatavaid tulipalavaid tingimusi on vaja selleks, et katsetada uusi viise, kuidas vesinikku valmistada.
Paljud peavad vesinikku tulevikukütuseks, kuna see on väga öko: vesiniku põledes ei teki mingeid süsihappegaasi emissioone. Ent vesinikku ei leidu Maal looduslikes tingimustes selle loomulikul kujul. Seda saab luua vett kaheks komponendiks - hapnikuks ja vesinikuks - lagundades, mis on aga väga palju elektrienergiat nõudev protsess.
Saksa teadlased tahavad elektrikulu kõrvale jätta ja kasutada seda energiat, mis Päikeselt valguse näol Maale jõuab. Hoffschmidt ütles, et kui teadlased õpivad Synlighti valgusenergiat kasutades vesinikku valmistama, on plaanis ehitada sellest kümme korda suurem sarnane süsteem, mida saaks juba tööstuslike vesinikukoguste valmistamiseks kasutada. Lõppeesmärk on aga Synlight või selle hiidversioon üldse kõrvale jätta ja hakata tegelikku päikeseenergiat kasutama.
Synlighti lambid ise neelavad elektrit muidugi üpris mehiselt: neli tundi lampide põlemist kulutab umbes sama koguse elektrienergiat, mis kulub neljaliikmelisel perel aasta jooksul. Synlighti koguvõimsus on 350 kilovatti.
