Briti miljardärist ettevõtja Richard Branson on lubanud selliste õnnelike arvu ruttu kasvatama hakata. Paraku ei jõua tema ettevõte Virgin Galactic kuidagi edukate tulemusteni, kuigi mehe lootus oli 2007. aastal esimesed lennud ära teha.

Kui asi siiski nii kaugele jõuab, siis on pardal ka tähtteadlane Stephen Hawking, kes on hetkel küll juba 75-aastane ja viibib teaduspärast raske haiguse tõttu juba pool sajandit ratastoolis. Ta ei saa isegi rääkida, vaid kasutab arvutikõnet.

Hawking mainis telesaates Good Morning Britain hiljuti antud intervjuus, et Branson kutsus ta esimesele lennule ja tema võttis kutse kohe vastu. "Kosmosereis teeb mind õnnelikuks, seda võin küll öelda," kommenteeris ta.

Teistele reisijatele see odavalt kätte ei tule, kosmosereisi maksumus on 250 000 USA dollarit (ligi 233 000 eurot) inimese kohta.

Branson kavatseb esiklennule viia ka oma pereliikmeid. Virgin Galactic aga ei saa Hawkingit niisama lihtsalt pardale lubada, lisaks nõusolekule vajab mees tõenäoliselt mitme eri arsti poolset läbivaatust ja luba.

Hawkingi puhul on ime, et ta vaatamata oma tervislikule seisundile üldse nii kaua on elus püsinud. Amütroofilise lateraalskleroosi (ALS) diagnoosi saanute keskmine eeldatav eluiga jääb 2-5 aasta piiresse; iga viies elab kauem kui viis aastat. Vähem kui viis protsenti püsivad elus rohkem kui kaks kümnendit pärast diagnoosimist.