Kõigil suurtel Neptuuni-tagustel "planeetidel" on nüüdsest teada oma kuu
Igaühel oma kuu. Nii võib öelda nüüd kõigi teadaolevate Neptuuni-taguste enam kui 1000-kilomeetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi taevakehade kohta.
John Stansberry Ameerika Ühendriikides Baltimore`i asuvast kosmoseteleskoobi teadusinstituudist ja ta kolleegid uurisid hoolega kosmoseteleskoobi Hubble tehtud pilte aastatest 2009 ja 2010, millel on peale jäänud kauge taevakeha nimega 2007 OR10.
Nad väidavad eelretsenseerimata veebikeskkonda ArXiv laetud töös, et kaheksa pildi pealt on tuvastatav selle taevakeha naabruses rühm taustast pisut heledamaid piksleid, mis on väga suure tõenäosusega taevakeha loodusliku kaaslase kujutised.
Mõte pilte värske pilguga üle vaadata tekkis sellest, kui avastati, et 2007 OR10 pöörleb ümber oma kujuteldava telje arvatust aeglasemalt. Kuu olemasolu on teaduslikult tähtis, sest selle orbiiti uurides võib teha järeldusi 2007 OR10 massi ja koostise kohta.
2007 OR10 on suurim teadaolev Päikesesüsteemi taevakeha, millel pole õiget nime. Teadaolevate Neptuuni-taguste taevakehade seas on see oma 1500-kilomeetrise läbimõõduga suuruselt kolmas. Suure tõenäosusega võib seda liigitada kääbusplaneetide sekka, ehkki rahvusvaheline astronoomia liit ei ole seda ametlikult veel kääbusplaneetide hulka arvanud. Igal juhul on see aga tunnustatud Neptuuni-tagustest kääbusplaneetidest Makemake ja Haumea veidi suurem.
