Võrkkestaprotees tegi pimedad rotid nägijaiks, tänavu algavad ka kliinilised ehk inimkatsed

Uudne Itaalias leiutatud implantaat muundab valguse elektrisignaaliks, mis omakorda stimuleerib võrkkesta närvirakke. Katsed rottidega olid edukad, nüüd on plaanis kliiniliste testidega edasi minna.

Tänu protessile võivad miljonid inimesed, kes kannatavad näiteks pimedaksjäämisega päädiva võrkkesta düstroofia ehk retinitis pigmentosa all, taas nägijaks saada.

Võrkkest on silma kõige seesmisem kiht ja see koosneb miljonitest valgustundlikest fotoretseptor-rakkudest. Mutatsioon ühes nendega seostatud 240 geenist võib viia võrkkesta taandarenguni, mis tähendab, et fotoretseptorrakud surevad, ehkki võrkkesta närvirakud nende ümber on jätkuvalt töökorras.

Varem on osad teadlased proovinud retinitis pigmentosat ravida biooniliste seadetega, mis stimuleerivad neuroneid valgusega, teised on katsunud tegeleda geeniraviga, kasutades tehnoloogiat nimega CRISPR, millega on võimalik genoomis muudatusi teha.

Nüüd aga, nagu kirjutab Nature Materials, on Itaalia tehnoloogiainstituudis jõutud uue lahenduseni, mille puhul istutatakse silma proteesvõrkkest. See on valmistatud õhukesest elektrit juhtivast polümeerist, mis asub siidipõhisel alusmaterjalil ning on kaetud pooljuhist polümeerikihiga.

Pooljuhikiht töötab fotoelemendina. Footonid neelduvad sellesse, kui valgus silma läätsesse jõuab. Seejärel stimuleeritakse võrkkesta närvirakke elektriga ja tehakse nii ära töö, mis oli muidu ülesandeks loomulikele, ent kahjustatud fotoretseptoritele.

Et meetodit testida, kasutati spetsiaalseid geenimuundatud rotte, kellele ongi võrkkesta düstroofia nii-öelda sisse kirjutatud.