Perkinsi kõne keskendus sõjaväe organiseerimisele lahinguväljal ja sellele, kuidas õhu-, maa-, ja mereväe sidususes ja koostöös teinekord segadusi tekib. Ta toonitas, et komandöride puhul on oluline, et nad reageeriksid vastase tegutsemisele holistlikult ehk siis lähtudes suuremast pildist või tervikust (holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees ja arusaam, mille kohaselt keerukate süsteemide käitumine ei ole determineeritud ega seletuv üksnes süsteemi algosakeste käitumise kaudu - Vikipeedia).

Ühe lahinguväljanäitena sellest, kuidas mõnikord suurema pildi nägemine ei õnnestu, tõi Perkins välja sündmuse vaenulikele mehitamata õhusõidukitele ehk droonidele reageerimise vallast. "Kõhutunne ses olukorras ütles, et see on õhutõrje probleem, kuna sõiduk oli ju õhus," lausus ta. "Ja üks meie väga lähedasi liitlasi otsustas selles olukorras lihtsa neljatiivikulise drooni Patrioti raketiga (hind 3,4 miljonit dollarit) alla lasta."

Probleem polnud mitte niivõrd efektiivsuses (tillukesel droonil polnud mõistagi raketi vastu mingit võimalust), vaid ökonoomsuses. Perkins ütles, et kes iganes drooni lennutas, teab nüüd, et nimetamata liitlase raketivaru on võimalik üsna lihtsate ja odavate vahenditega peagi tühjaks pumbata.

Selliste olukordade lahendamiseks edaspidi peavad väejuhid Perkinsi sõnul mõistma juhtumi raskusastet algusest saadik. Selle asemel, et käsitleda drooni kui otsest ohtu õhuruumile (millele reageerimiseks on rakett tavaliselt igati sobiv vahend), peaks väejuht organisatsioonis avarama pilguga ringi vaatama ja mõne mõistlikuma lahenduse leidma.

Teisalt on ka tõsi, et kuigi armeed üle maailma on droonidesse viimase kümne aastaga miljardeid investeerinud, on sama teinud ka nende vaenlased. Tavakasutajatele mõeldud droonid on odavad ja kättesaadavad ning näiteks mullu oktoobris kinnitasid ISISe äärmuslased ühe sellise külge lõhkeained ning kasutasid seda kahe kurdi võitleja tapmiseks. Tavalisi "poedroone" on ka Süürias toimuvas kodusõjas vastase positsioonide vaatlemiseks kasutatud.