Mis siis ometi juhtus?

Nagu kirjutatakse märtsikuises kohtumeditsiini ajakirjas American Journal of Forensic Medicine and Pathology, lebas surnuks põlenud 53-aastane mees põrandal kahe metallist saepuki vahel. Toas oli muidki metallist tööriistu, mis viisid mõtte sellele, et ehk töötas ta mõne elektrilise tööriistaga, mis üles ütles, süttis kuidagiviisi ja tappis ka mehe. Aga ka sellest ei olnud ühtegi jälge ja niisuguse tööriista jäänuseid ei leidunud kusagil.

Uurijad oletasid algul, et mees läks mingil põhjusel põlema hoopis kusagil mujal ja tuli majja abi otsima. Pikka aega ei suutnud keegi lõpuni mõista, mis küll juhtuda võis.

Asjad muutusid, kui Genova ülikooli teadlased avastasid midagi kummalist: mehe kehapinnast oli tõsiselt põlenud üle 70 protsendi, ent eriti tugevad põletushaavad olid vasakul jalal ja paremal pöidlal. Tiim leidis, et need on üsna omapärased kohad, arvestades, et mõned paigad ta kehal olid jällegi fantoomtulest täiesti puutumata.

Kui teadlased nägid aga hoone ehituses kasutatud terassambaid ja talasid, mille otsad läbi seinte õue ulatusid, said nad aru, mis oli juhtunud. Konsulteeriti meteoroloogidega, kes kinnitasid, et mehe surmahetkel möllas piirkonnas võimas äikesetorm. Ja vastus oligi käes – majja lõi sisse välk, mis tabas metallist hoonekonstruktsiooni, rändas läbi selle meheni (keda ümbritsesid metallist tööriistad), sisenes ta kehasesse vasakust jalast, rändas läbi terve kere – sealhulgas otse läbi südame – ja väljus paremast pöidlast.

Harukordne ebaõnn, arvestades, et võimalus välguga pihta saada on näiteks USA ilmateenistuse meteoroloogide hinnangul üks 1,04 miljonist. Ja see puudutab inimesi, kes on äikesetormi ajal õues. Millised on šansid välgutabamuse läbi toas olles surma saada, pole vist keegi välja arvutanud.

Märkimisväärne on aga, et see pole esimene selline juhtum. On teada inimesi, kes on sarnasel viisil hukkunud äikesetormi ajal lauatelefoni kasutades.