Mängu tuleb juba suur raha: Eesti kaitsetööstuse arendamise järgmine samm

Eesti kaitsetööstus on uuesti sündinud. Kuidas tagada Eesti julgeolekule tähtsa tööstusharu jätkusuutlikkus ja pääs maailmaturule, see on edasise arengu võtmeküsimus.

Ilmus ajakirjas Sõdur 1/2017

Eesti kaitsetööstuse liit¹ loodi 2009. aasta veebruaris. See oli aeg, kui ka kõige informeeritumad inimesed kergitasid Eesti jutu peale, et meil on oma kaitsetööstus, vaid imestunult kulmu. Arvati, et Eesti on liiga väike riik oma kaitsetööstuse arendamiseks. Paljud olid veendunud, et kaitsetööstus Eestis on ja jääb mingite veidrike garaažis põlve otsas nikerdamise hobiks, mille tähtsus ühiskonnas on marginaalne. Viimaseid hingetõmbeid tegi täielikult riigi omanduses olnud kaitsetööstusettevõte AS E-Arsenal, mille toodangut keeldus ostmast isegi meie enda kaitsevägi, kuna selle toodete – näiteks lõhkepakettide ja paukpadrunite – kvaliteet oli lihtsalt nii kehv: puidust tehtud padrunid pudenesid tihti juba näppude vahel ja lõhkusid relvi ning lõhkepaketid lõhkesid oma suva, mitte selle järgi, kuidas oleks pidanud.

Paar aastat enne seda oli Eesti ettevõtlusmaastikul ringi vaadanud Euroopa üks suurimaid Prantsuse kaitsetööstusettevõtteid MBDA, kellelt Eesti riik oli just hankinud lühimaa õhutõrje raketisüsteeme Mistral ning kellele oli lepinguga pandud kohustus vastuostudena osta Eestist teatud hulk tooteid ja teenuseid. Prantslased avastasid oma üllatuseks, et kaitsetööstust, mis oleks olnud esimene loogiline koht vastuostude tegemiseks, oli Eestis äärmiselt napilt. Seetõttu lõppes Eesti esimene vastuostuprojekt rahalises mõttes küll edukalt – Eestisse tuli tagasi ca 15 miljonit eurot – kuid selle eest osteti Eestist hoopis plastist kiivreid ja palkmaju. Eesti kaitsetööstus ei saanud vastuostu projektist rahalises mõttes mingit kasu.

Küll aga tegi see vastuostuprogramm midagi sellist, mille rahalist mõõdet on tegelikult võimatu mõõta – raputas Eesti ettevõtted sektoris ringi vaatama. Kaitsetööstus oli seni totaalselt alakasutatud ärivaldkond ja turg oli tühi.

2017. aastal ei kahtle keegi, kas kaitsetööstus Eestis on võimalik või kas seda on vaja. Praegu moodustavad Eesti kaitsetööstuse liidus (EKTL) olevad umbes sada ettevõtet reaalselt oma tooteid eksportiva, kõrge väärtusloomega ning selgete konkurentsieelistega majandusharu, mis loob Eestis uusi töökohti ja annab järjest suurema panuse majanduskasvu ja mis pole vähetähtis, ka julgeolekusse. 2009. aastal ei oleks ükski Eesti suursaadik võtnud välismaal suu sissegi ühtegi jutupunkti E-Arsenali toodete müümiseks – nüüd on kaitsetööstuse edendamise jutupunktid väga paljude Eesti saadikute ja atašeede igapäevatöö lahutamatu osa.

2012. aastast on lisaks EKTL-ile tegutsenud ka kaitse- ja julgeolekutööstuse klaster, mis sektori vedurina veab tootearenduse ja eksportimisega seotud tegevusi. Klastri tegevuste kaudu on õnnestunud rohkem siduda lõppkasutajaid (kaitseväelasi, politseinikke, piirivalvureid), teadlaskonda ning ettevõtteid, et ühistegevuste kaudu suurendada Eesti kaitsetööstuse potentsiaali tootearenduses ja ekspordis.

Kaitsetööstuse sektoris on reaalsed numbrid siiski veel tagasihoidlikud ning SKP vaates pole kaitsetööstust veel eriti näha. Statistikaamet isegi ei erista oma statistikas kaitsetööstuse sektorit, mis tuleneb sektori noorusest ning sellest, et müügitehinguteni jõudmine võtab kaitsetööstuse maailmas tihti aastaid. 2015. aastal oli Eesti kaitsetööstuse käive ca 70 miljonit eurot ning ekspordist tulenev müügitulu 13 miljonit eurot. Suundumus on seejuures selgelt ülespoole.

Kes on Eesti kaitsetööstuse klient

Kas Eesti kaitsetööstuse klient peaks olema peamiselt Eestis või eksportturgudel?

See sõltub. Mitmed Eesti kaitsetööstusettevõtted on võtnud sihiks ainult Eesti kaitseväe tellimused ja rahulduvad sellega. Ambitsioonikamad ja keerukamate toodete tootjad on võtnud selge seisukoha, et Eesti turg ei ole suuremaks arenguks mahtude tõttu piisav. Eesti kaitsevägi lihtsalt ei osta eriti palju ega tihti mehitamata lennuvahendeid, patrull-kaatreid või isegi keemiakaitseülikondi. Seetõttu mõeldakse algusest peale globaalsele turule ja oma toodete konkurentsivõimele võistluses maailma vägevatega.

Seega on eksporditurud Eesti kaitsetööstuse arengu seisukohast üliolulised. Kuna aga suurem osa riike kaitseb kiivalt oma koduturgu, seda eriti Euroopas, tuleb koostöös riigiga rakendada kõikvõimalikke poliitilisi ja diplomaatilisi meetmeid, et Eesti kaitsetööstusettevõtetele välisriikides suletud uksi avada. Näiteks peaminister Taavi Rõivase äridelegatsiooniga toimunud visiit USA-sse 2016. aasta kevadel avas väga mitmele Eesti kaitsetööstusettevõttele pääsu sellele suurele turule. Praegu on paar ettevõtet sisenemas USA maaväe testprogrammidesse, mis loodetavasti lõppeb võimalusega osaleda hangetel, kus mahud on juba hoopis teisest kategooriast kui Eesti riigihanked.

Peaaegu kõikide Eesti kaitsetööstuse ettevõtete jaoks on eluliselt tähtis mingi koostöö toimumine Eesti jõustruktuuridega – olgu selleks seadmete testimine ja katsetamine või siis ideaaljuhul ka nende hankimine. Näiteks piirikaitsesüsteeme tootev Defendec sai 30 välisriigi turule liikuda peamiselt tänu sellele, et üsna alguses võttis Eesti piirivalve julguse Defendeci välja töötatud piirikaitselahendusi Eesti piiril reaalelus proovida ja hiljem ka soetada. Nii saadi aga oluline võrdlus oma tootele, mis aitas seda müüa ka teiste riikide piirivalvetele. Milrem alustas oma tegevust militaarsõidukite, täpsemalt SISU-soomukite hoolduse ja remondiga, kes ilma seda hanget võitmata ei oleks praeguseks jõudnud julgete arendustegevusteni mehitamata maismaasõidukite valdkonnas. Seda kõike poleks aga toimunud, kui kaitsevägi poleks otsustanud väljast tellida sõidukite remondi ja hooldustegevused.

Millist kaitsetööstust peaks Eestis arendama

Aastate jooksul on ettekujutus, millises valdkonnas peaks Eesti kaitsetööstus toimetama, omajagu varieerunud. Eriti varasematel aastatel oli levinud arusaam, et Eesti, nagu iga endast lugupidav riik maailmas, vajab riigi toel toimivat klassikalist kaitsetööstust, et olla kriisi- või sõjaseisukorras võimalikult sõltumatu muust maailmast.

Klassikaline kaitsetööstus tegeleb klassikaliste sõjapidamise asjadega: relvad, laskemoon, raketid, haubitsad, tankid, lennukid, helikopterid, sõjalaevad ja muu selline. Mõtelgem nüüd näiteks lihtsamale jalaväe lahingumasinale, mis koosneb spetsiaalsest soomusmaterjalist valmistatud kerest, tal on veermik, mootor, torn, pearelv, lisarelvastus, kaitsevahendid, juhtimis-, side- ja vaatlussüsteemid, laskemoonahoidla ja hulk väiksemaid olulisi asju. Keegi peab kõik need asjad välja mõtlema, disainima, tootma või usaldusväärsetelt allhankijatelt komponentidena sisse ostma. Keegi peab need asjad kokku panema, testima, katsetama, sertifitseerima, hinnastama ja lõpuks ka maha müüma.

Eesti ettevõtetele on selliste kapitalimahukate, tehniliselt keerukate ja väga spetsiifilisi teadmisi, kogemusi ja oskusi nõudvate valdkondadega tegelemine vähemalt veel praeguses arenguetapis selgelt üle jõu käiv. Iga asi omal ajal. Näiteks nüüdne Norra suurim kaitsetööstusettevõte Kongsberg, mis toodab maailma tipptaseme keskmaa õhukaitsesüsteeme, kaugjuhitavaid relvasüsteeme ja torpeedosid, alustas oma tegevust paar sajandit tagasi suuskadele metallist saapakinnitusklambrite tootmisega. Eesti ettevõtetel ei ole seda paari sajandit veel olnud. Tõsi, maksumaksja rahakoti toel oleks võimalik vajakajäämisi kogemustes või teadmistes suure rahaga korvata, kuid see poleks tõenäoliselt kuigi tark kaitsetööstuspoliitika, kuna nii suurt raha Eestis siiski pole, lisaks jääks selle arvelt riigikaitses mõni oluline võime välja arendamata ning aktiva poolele saaksime heal juhul mõne järgmise E-Arsenali, mis mujal kui Eestis läbi ei lööks. See on juba käidud tee, mis ei pruugi toimida isegi nii lihtsa toote nagu laskemoona puhul.

Seetõttu pole mõtet kohe tormata arendama Eesti oma jalaväe lahingumasinat, mida pealekauba toodetakse Euroopas üle paarikümne variandi ja maailmas veelgi rohkem. Kuigi kaitsetööstus ei allu riikide protektsionismi ja politiseerituse tõttu tihti vaba turumajanduse loogikale, siis ometi nii palju kehtivad majandusreeglid ka kaitsetööstuses, et kusagil peab olema klient, kes on nõus sinu toote ära ostma ning tootmisega tehtud kulud koos väikse kasumiga kinni maksma.

Seetõttu ei ole Eesti kaitsetööstus valinud klassikalise kaitsetööstuse arenguteed. Me tahame teha asju omamoodi, kuna vastasel korral võtaks väga kaua aega ja ressurssi, enne kui Eestisse kaitsetööstus tekiks. Osaliselt tuleneb see ka asjaolust, et Eesti globaalse tasandi tugevused on peidus hoopis mujal: näiteks küberkaitse- ja IT-valdkonnas, kus me tõesti oleme tänu sellele maailma tipptasemel, et Eesti oli 2007. aastal küberrünnete all, meil on üsna unikaalne terviklik e-riigi süsteem ning meil on ühiskond, mis on harjunud elama online-teenustega. See kõik kokku on päris hea müügiargument, millega on eksporditurul võimalik ennast tõsiseltvõetavaks teha.

Milline on praegune Eesti kaitsetööstus?

Praegune Eesti kaitsetööstus koosneb paljudest alavaldkondadest. Tavalise tööstuse teeb kaitsetööstuseks asjaolu, et selle toodet või teenust on võimalik kasutada kaitsevaldkonnas. Väga palju on meie endi teha, mida me defineerime kaitsetööstusena.

Need sada ettevõtet, kes on EKTL-i liikmed, on tugevad järgmistes valdkondades:

• 1. isikuvarustus, sh riidevarustus, rakmed, taskud, kuulivestid, killuvestid, saapad, saapakatted, kotid, seljakotid, telgid;
• 2. juhtimis- ja sidesüsteemide lahendused, sh piirikaitsesüsteemid, mereseiresüsteemid, taktikalised sidesüsteemid, turvalised sidelahendused, krüptograafialahendused, EW-võitluse seadmed;
• 3. küberkaitse, sh rünnete tõkestamise ja avastamise süsteemid, küberväljaõppevahendid, küberhügieenitestid, küberharjutusväljakud, blockchain-tehnoloogia;
• 4. laevaehitus, sh patrull-kaatrid, multiotstarbelised laevad;
• 5. meditsiin, sh sõja- ja katastroofimeditsiin, meditsiinikonteinerid;
• 6. pioneerivarustus ja ABK-kaitse² varustus, sh mobiilsed pommikeldrid, laskepesad, ABK-kaitseriietus;
• 7. robootika, sh UAV-d³, automaatsed mehitamata lennuvahendite pesad, UGV-d⁴, digitaalse lahinguvälja kontseptuaalsed lahendused;
• 8. sõidukite hooldus ja remont, sh rivitehnika ja soomustehnika hooldus;
• 9. relvastus, relvastuse tarvikud, relvade hooldus ja remont, sh külgmiinid, relvade lisatarvikud, relvasüsteemide kaitsekatted;
• 10. väljaõppevahendid ja imitaatorid, sh õppegranaadid, -miinid, automaatsed märklaua süsteemid, tagasilöögisüsteemid, laskesimulaatorid.

Eesti kaitsetööstuse edulood

Eesti kaitsetööstusel on edulugusid praeguseks kogunenud juba üsna märkimisväärselt.

• Oma projektidega on suudetud murda USA kaitseväe teadusuuringute agentuuri DARPA (Cybernetica).
• BHC Laboratory on võitnud kahel korral Euroopa Kaitseagentuuri hanke küberväljaõppelahenduste osas ning pakub seda paljudele riikidele nii Euroopas kui ka väljaspool.
• Guardtime võitis alles hiljuti hanke NATO küberkaitseväljaku rajamiseks Eestisse.
• Defendec on müünud oma piirikaitsesüsteeme umbes 30 riiki Kesk-Aasiast Aafrikani, sh on nende süsteemid kasutuses Eesti idapiiril.
• Ka Eli on müünud peamiselt oma väljaõppevahendeid juba ca 30 riiki, viimati suures koguses Aserbaidžaani.
• Riidevarustuse valdkonnas tegevad Eesti ettevõtted, nt Bristol Trust, Galvi-Linda, Samelin, ekspordivad oma tooteid väga nõudlikele klientidele Norra kaitseväes, Saksa bundesveeris, USA maaväes ning müüvad ka Eesti kaitseväele.
• Laevaehituses on Baltic Workboats müünud oma kiirkaatreid Rootsi rannakaitsele ja Aserbaidžaani.
• Threod Systems on müünud oma mehitamata õhusõidukeid sellistesse riikidesse nagu Kasahstan, Küpros, Kreeka ja neid kasutab NATO ka Kosovos.
• Ranteloni toodetud raadiolainete segajad on reaalselt kaitsnud Eesti sõjaväelaste elusid isevalmistatud lõhkekehade eest mitmel missioonil Iraagis, Afganistanis ja mujal.
• Eesti kaitseväele kuuluvaid SISU soomukeid on aga viimastel aastatel remonditud ja hooldatud Lasnamäel asuvas Milremis.

Edulugu on ka see, et Eesti kaitsetööstuse ja siinse turu vastu tuntakse järjest suuremat huvi väljaspool Eestit. Seetõttu on EKTL-i liikmeks astunud sellised rahvusvaheliselt tuntud kaitsetööstusettevõtted nagu BAE Systems (Suurbritannia), MBDA (Prantsusmaa), Raytheon (USA), RUAG (Šveits), SAAB (Rootsi).

Lahendamist vajavad uued teemad

Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks on veel palju teha. Arenguredelil edasi ronides muutub teemade ring üha laiemaks ja keerulisemaks.

10. veebruaril 2017 allkirjastas kaitseminister Margus Tsahkna kaitseministeeriumi ja EKTL-i ühiselt välja töötatud dokumendi, mille nimi on "Tegevusjuhis kaitsetööstuse arendamiseks 2017–2019". See dokument täiendab konkreetse tegevuskavana 2013. aastal välja töötatud kaitsetööstuspoliitikat⁵, mis keskendus peamiselt ekspordi edendamisele ning kaitsetööstuse arendamise süsteemi loomisele Eestis.

Mõned uued teemad, mida tegevusjuhis juurde toob:

• 1. Ajale jalgu jäänud seaduste muutmine – peamine teema siin on relvastuse, laskemoona ja lõhkeaine käitlemise lubamine eraettevõtete valdustes. Praegu on see seadusega keelatud ning tuleb kasutada kaitseväe territooriume ja abi. On üsna selge, et ilma selle vajaliku seadusemuudatuseta ei ole võimalik arendada ühtegi toodet Eestis, mis on seotud relvade, laskemoona või lõhkeainega. Juba praegu on selle piirangu tõttu osa kaitsetööstuse alast tegevust, mis võiks tulu luua siin Eestis, viidud välismaale, näiteks Soome.
• 2. Investeeringud kaitsetööstusesse – siin on hulk eri küsimusi. Kuidas kaitsetööstus meelitab ligi investeeringuid? Kuidas meelitada Eestisse mõni suurem ning võimalikult suurt lisandväärtust andev kaitsetööstuse alane välisinvesteering? Milline peaks olema süsteem, et Eesti riik saaks vajaduse korral teha (lühiajalisi) otseinvesteeringuid mõnesse kaitsetööstusettevõttesse, et toetada selle kasvu?
• 3. Finantsgarantiid – siin on peamiseks teemaks see, kuidas luua keskkond, mis võimaldaks kaitsetööstusettevõtetel paremini finantseerida oma ettevõtmisi, mis seostuvad nt sertifitseerimisprotsesside või müügilepingu sõlmimise ja täitmisega. Nagu varem mainitud, on protsessid kaitsetööstuses väga pikad ning Eesti ettevõtetel napib raha oma tehingute finantseerimiseks. Samas on aga kaitsetööstuse puhul raskendatud laenusaamine või pangagarantiide saamine pankadest või teistest krediidiasutustest, mis tähendab, et vaja on täiendavaid mehhanisme, kuidas kaitsetööstusega tegelevad ettevõtted pääseksid finantsgarantiidele ligi.
• 4. Arendustegevuse toetus – see kaitseministeeriumi poolne meede saab juba alates 2018. aastast palju suurema rahastuse, jõudes praeguselt 400 000 euro tasemelt 800 000 euroni. Konkreetne meede on olnud väga efektiivne ja tõhus mitmete uute ideede reaalseks käivitamiseks. Praegused suuremad ekspordilootused kaitsetööstuses (mehitamata lennuvahendid, UGV, superkondensaatorid, mobiilne pommikelder, EW vastase võitluse seadmed jpt) on peaaegu kõik ühel või teisel moel saanud riigipoolset toetust kaitseministeeriumist. Summad ei ole küll suured (üldjuhul on jäänud firma kohta viiekohaliseks numbriks), kuid ettevõtte seisukohast annab see välja pakutud projektile mõneti kvaliteedimärgi, et sellega tasub ka riigi arvates edasi tegeleda ning ettevõttel oma raha julgemalt investeerida.
• 5. Visiitide info vahetamine – on kriitiline vahetada infot riigi ja kaitsetööstuse vahel riiki sissetulevate välisdelegatsioonide ning välja minevate visiitide osas, kus kaitsetööstus saaks juures olla ning oma võimalusi tutvustada. See on üks peamisi viise, kuidas riik saab aidata ettevõtetel uksi avada ning kontakte luua. Sellele lisanduvad veel VIP-taseme visiidid, näiteks messidel Eesti kaitsetööstuse toetamine kaitseministri poolt vms.

Paljude teemade puhul on eesseisev protsess küllaltki pikk ja oluline on aja kokkuhoiu mõttes nende analüüsimisega teha algust võimalikult ruttu. Mõne teemaga on lihtsam ning need on osalt juba ka töös – näiteks seadusandluse ajakohastamine on kaitseministeeriumis töös sellise plaaniga, et ideaalis saaksime 2018. aastast vajalikud muudatused juba jõustada.

Kaitsetööstuse ja riigi partnerlus riigikaitse arendamisel

Veel üks lai valdkond on küsimus sellest, kui palju kaitsetööstus on osa laiemast riigikaitsest. Riikides, kus kaitsetööstus on pika traditsiooniga, on kaitsetööstusettevõtted alati tihedalt seotud nii sõjaliste võimete tagamise kui ka riigi majandustegevuse toetamisega. Ka Eestil on mõistlik analüüsida oma tööstusbaasi kriisi- ja sõjaaja seisukohast lähtudes.

Kaitsetööstus saab aidata riigil kasvatada SKP-d, millest omakorda arvutatakse see 2%, mis kulutatakse riigikaitsele. Seega on kulutused kaitsetööstusele targa poliitika korral sellised, mis võiksid rohkem raha tagasi tuua, kui sisse pandi.

Kaitsetööstus saab riiki toetada sundkoormiste süsteemi täiustamisel: selgitada välja ettevõtete võimalusi ning töötada välja ettepanekuid, kuidas juba toimivaid mehhanisme parandada. Kaitsetööstust saab kasutada, kui peaks ilmnema olulised riigid huvid mingi võime tööstuslikuks tagamiseks või on laual küsimused tarnekindlusest, seda eriti kriisi- ja sõjaolukorda silmas pidades. Osalise või täisblokaadi korral on Eestis äärmiselt raske tagada sõjaajavarusid, mille päritolu ei ole eestimaine või mis tarbib komponente või toorainet, mis ei pärine Eestist. Teisalt peame säilitama realismi, mis on majanduslikult mõistlik ja kui palju on mõtet kulutada ettevõtmistele, millel puudub majanduslik sisu ning on vaid poliitiline julgeolekuhuvi.

Ning viimaseks, kaitsetööstus saab aidata riiki teatud funktsioonide elluviimise ja enda kanda võtmise läbi, olgu selleks mingite asjade remont ja hooldus või juba ka keerukamad ülesanded mingite võimete haldamisel.

Kokkuvõte

Eesti kaitsetööstus on teinud viimaste aastate jooksul läbi väga fundamentaalsed ja olulised arengud, et saada konkurentsivõimeliseks nii globaalsel tasandil kui ka riigisiseselt küpsemaks partneriks riigile. Kindlasti ei ole veel see hetk, kus jalad seina peale visata ja esimesi dividende nautima hakata. Vaja on oluliselt rohkem reaalset eksporti, oluliselt rohkem põnevaid tooteid ning veelgi paremat süsteemi, et kaitsetööstus saaks riigikaitse arendamisel olla riigile veelgi sisukam ja parem partner.

Oleme jõudnud kaitsetööstusega järgmisse faasi. Tootearendusfaas oli keerukas, aga järgmine faas, kus mängu tulevad juba suured rahad, on tõenäoliselt veel keerukam. Selle faasi edukaks läbimiseks on vaja kaitsetööstuse ja Eesti riigi vahel veelgi tõhusamat koostööd, et vältida juhuslikku või projektipõhist sektori arendamist.

Viited:

• 1 Vaata lähemalt www.defence.ee
• 2 ABK-kaitse varustus – aatomi-, bioloogilise- ja keemiakaitse varustus
• 3 UAV – unmanned aerial vehicle
• 4 UGV – unmanned ground vehicle
• 5 www.kmin.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitsetoostuspoliitika