Sentinel-2 missioon: Võimalus otsepildis näha maailma taimestiku muutumist
Pärast starti 7. märtsil, esialgsele orbiidile jõudmist ja pingelist seadistamist, lendab Maa kaugseire satelliit Sentinel-2B stabiilselt ning alustab 3-4 kuu pärast täiskoormusel tööd. See tähendab, et maismaa ja veekogude jälgimine kosmosest jõuab täiesti uuele tasemele.
1,1 tonnine satelliit Sentinel-2 startis ööl vastu 7. märtsi Euroopa kosmodroomilt Kourous Prantsuse Guajaanas. Satelliit eraldus Vega kanderaketi transpordikapslist 57 minutit ja 57 sekundit pärast starti. Peatselt pärast eraldumist saatis satelliit esimesed sidesignaalid läbi Austraalias asuva Yattaragga maajaama Saksamaale Darmstadti, kus asub Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoselendude juhtimiskeskus.
Keskuse insenerid aktiveerisid sideühenduse ning kohe seejärel algas satelliidi esmane seadistamine, süsteemide kontroll ja ettevalmistused lõplikule orbiidile liikumiseks. Muuhulgas kontrolliti, kas satelliidi päikesepaneel avanes täielikult, kas GPS vastuvõtja jäi töökorda ning kas multispektraalkaamera kaitsekate avanes. Sooritati ka testmanööver, kus satelliidi mootorid 9 sekundiks käivitati.
Sentinel – kõige täiuslikum taimestiku kaugseire tehnoloogia
Sentinel 2 missioon põhineb kahel identsel satelliidil - Sentinel-2A, mis lennutati orbiidile 2015. aasta juunis, ja nüüd lisandunud Sentinel-2B. Kuigi satelliidid startisid eraldi, hakkavad need ringlema samal orbiidil, ainult et 180-kraadise asukoha erinevusega. Iga viie päeva jooksul katavad satelliidid oma pildistamisega kogu maakera, pildistades maismaad, suuri saari, siseveekogusid ning rannikut, vahemikus 84 kraadi põhjalaiust ja 84 kraadi lõunalaiust.
Mõlema satelliidi pardal asub innovaatiline kõrgresolutsiooniga 13 spektraalribaga kaamera (radar). Tänu kõrglahutusele, spektraalsele võimekusele ja tihedale ülelendamise graafikule pakub Sentinel-2 missioon täiesti uuel tasemel võimalust Maa jälgimiseks. Selle missiooniga kogutav info aitab edendada põllumajandust, jälgida maailma metsi, avastada saastet järvedes ja rannikumeres, ühtlasi jälgida katastroofipiirkondi.
Sentineli satelliitide kuus pesakonda moodustavad Euroopa Liidu Copernicuse keskkonnaseire programmi tuuma. „Selle stardiga astusime järjekordse sammu Copernicuse programmi arendamisel, mis on kõige keerulisem Maa jälgimise programm maailmas. Järgmisel kuul plaanime lisada satelliidivõrgustikku veel kaks satelliiti: sentinel-5P ja Sentinel-3B,“ ütles ESA peadirektor Jan Wörner. “Ma olen isiklikult seotud Copernicuse programmiga selle kõige esimesest päevast peale Seetõttu teeb eriti rõõmu näha, kuidas satelliidivõrgustik edastab andmeid teenuste jaoks, millest me alati unistanud oleme,” ütles Josef Ascbacher, ESA Maa seire programmide direktor.
