PSA ja Opel, püksid ühte kappi ja korraga jalga ehk autotootjate kooselulepingu pimenurk
PSA kontsern maksab General Motorsile Opel/Vauxhalli omandamise eest kokku 2,2 miljardit eurot. Saksa autotootjat ootab tehinguga seoses ees suur saneerimisprotsess, mille käigus kaovad tuhanded töökohad ning muudetakse senist kontseptsiooni. Ka kerkib ridamisi küsimusi mudelivalikus, sest trügitakse samades segmentides.
Genfi autonäituse uudiste kõrval on 2017. aasta märtsi üks olulisemaid uudiseid PSA Grupi ostutehing, mille käigus omandati General Motorsilt Euroopas Opel/Vauxhall.
Ligikaudu 2,2 mld euro suurune kaubasobitus ei ole veel viimast punkti saanud, täpsustatakse üksikasju ja oodatakse ametnike armee õnnistust. 2017. aasta lõpus peaks asjad olema siiski sealmaal, et Opeli liinid PSA egiidi all käivituvad.
Opeli ostu järel tõuseb PSA Grupp Euroopa suuruselt teiseks autovalmistajaks VAG-i järel. Aga enne, kui kukk kuldmuna munemisest kiredes teada annab, tuleb teha rida muudatusi. Peamiselt puudutavad need Opel/Vauxhalli senist töökorraldust.
PRANTSUSE DISAINIHELLETUS VERSUS SAKSA RATSIONAALSUS
PSA esindab Prantsuse autokultuuri, Opel Saksa pikaajalisi autoehituse traditsioone. Nende kahe kõrvutamine ja ühisosa leidmine saab olema selles ühinemisprotsessis üks raskemaid ülesandeid.
Prantslased panustavad mugavusse, sakslased täpsusse. Prantslased hindavad jätkuvalt rallisõitu ja võiduajamist, Opel on selles osas märksa tagasihoidlikum – ajaloolised hetked jäävad aega, mida täna nimetame klassikaliste jõuvankrite kuldajastuks.
Prantslased mängivad kaardid ennenägematule disainile, sakslased ajatule ja kestvale kvaliteedile. Juba ongi riid majas, sest kas te kujutate ette näiteks Opel Astra L generatsiooni, mis näeb välja… no näiteks nagu Citroën Cactuse ja C3 ristand? Või Peugeot 308-t, mille i-Cocpiti asemel laiutab konservatiivne Saksa must-valge maailm?
Loe edasi siit
