Tehiskaaslane MAVEN (lühend sõnadest Mars Atmosphere & Volatile EvolutioN), saadeti Marsi suunas teele sügisel 2013, ja aasta hiljem asetus ta sealsele orbiidile. Selle ehitamisel osalesid Lockheed Martin, Colorado Boulderi ülikool, California Berkeley ülikool ja NASA Goddardi kosmosekeskus.
Tegemist on hiigelsuure kuupsatelliidiga, mõõtmetega 2,3 x 2,3 x 2 meetrit, mille päikesepaneelide siruulatus on 11,4 meetrit. Üksi 809 kilogrammi kaaluv tehiskaaslane läks maksma 671 miljonit dollarit ja algselt kavandatud aastast eluiga on tehiskaaslane jõudsalt ületamas. Ja igatahes on aparaat tänaseni niivõrd vajalik riistapuu Marsi ja selle kuude uurimiseks, et kokkupõrkega riskida ei saanud.
Phobos on palju suurem kivine taevakeha, ebaühtlase kujuga, mille mõõdud on 27 × 22 × 18 km. On üsna kindel, et selle kuu ja tehiskaaslase kokkupõrkel oleks kaotajaks jäänud MAVEN. Arvutused näitasid, et 6. märtsil oleks olnud võimalus kahe keha kokkupõrkeks, või siis oleks jäänud sellest lahutama vaid seitse sekundit.
Seega pidi NASA käivitama kosmosesondi rakettmootoreid (või pigem hüdrasiinil töötavaid põtkureid) 28. veebruaril 2017, et kiirendada aparaati 0,4 m/s võrra. Sellega muudeti aparaadi trajektoori niivõrd, et kokkupõrkest MAVEN-i ja Phobose vahel päästis 2,5 minutit. Tegemist oli ka esimese korraga, kui sellist vältimismanöövrit tuli ette võtta.
MAVEN uurib peamiselt punase planeedi ülemist atmosfääri, ionosfääri ja päikesevalguse ja päikesetuule mõju nendele.
