Lennuk, mis osutus nii heaks maandumisel, et seda jäädigi edasi tootma

Cessna 172 Skyhawk on neljakohaline, kõrgete, pea kohal asuvate fikseeritud tiibadega propellermootoriga väikelennuk, mis vahetas 1956. aastal välja varem toodetud väikelennuki Cessna 170. Tänaseks on Skyhawke toodetud juba enam kui 43 000 ja on selgelt näha, et vajadus selliste lennukite järele pole kuskile kadunud.

See on lennuk, millisega Matthias Rust lendas 1987. aastal Soomest üle Eesti Moskva Punasele väljakule, see on lennuk, mis aga James Bondi filmides leidis esitlemist alles 1989. aastal (License to Kill, e k Luba Tappa) ja 1995. aastal (GoldenEye). Võiks öelda, et tegemist on tõelise rahvalennukiga eralennukite seas, kuigi maksiski alguses 8700 dollarit, nüüd juba (172S) enam kui 300 000 dollarit. Kasutatud lennuki saab küll vist üsna odavalt kätte.

Kansase farmer Clyde Vernon Cessna (1879-1954) oli oma esimese lennuki ehitanud juba kaheksa aastat pärast vendade Wrightide edukaid katsetusi. Koos äripartneri Victor Roosiga asutas ta 1927. aastal firma Cessna-Roos Aircraft, aga kuna Roos peatselt taandus, sai firma nimeks juba samal aastal Cessna Aircraft Corporation, peakorteriga Wichitas, Kansases. See läks küll 1931. aastal pankrotti, kuid firmat oma nõbudele müües jäi Cessna siiski pinnale.

Tänaseks on lennukitootja küll saanud uue omaniku järgi nime "Cessna, a Textron Company", aastast 1992.

Õppelennuk Cessna AT-17 Bobcat (ehk Cessna T-50) oli juba firmale suurem tellimus USA armeelt ja Kanada õhujõududelt alanud maailmasõja ajal 1940. Cessna 140 sai USA aasta parimaks lennukiks 1948, esimene helikopter Cessna CH-1 Skyhook valmis firmalt 1955. Lennukit Cessna 170 oli toodetud 1948-1956, seejärel toodi aga turule juba tõeline hitt eralennukite turul Cessna 172.

See lennuk mahutab neli inimest, kaalub aga ilma kütuse ja reisijateta alla 800 kilogrammi. Lennuki ametlik tippkiirus on 226 km/h, kuigi on võimalik ka palju enam lennukist välja pigistada. Ja täis paagiga on võimalik lennata maha 1290 kilomeetrit. Kuigi lennuk on oma ajaloo jooksul läbi teinud tõsiseid muutusi, eriti elektroonika poolelt, paistab ta siiani välja samasugune kui 1956. aastal. Rohkem piloote on saanud väljaõppe sellisel lennukil kui ükskõik millisel teisel.

Ta küll ei anna ehk luksusklassi eralennukite mõõtu välja, nagu Embraerid, Beechcraftid ja Learjetid, aga need on ju ka palju kallimad. Ja Cessnal on lisaks 172-le muidki, üheperelennukiteks sobivamaid variante, näiteks Cessna Skycatcher või Cessna TTx. Paraku läks Cessna 162 Skycatcheriga pisut viltu, sest seda hakati tootma 2009. aastal Hiinas ja sai Ühendriikides niivõrd negatiivse vastukaja, et tootmine lõpetati 2013. Cessna 400 ehk TTx kandis alguses hoopis nime Columbia 400, kuni nende tootja 2007 Cessna poolt üles osteti.

Textron turustab praegu Citationi nime kandvate lennukitega kõrvuti kolbmootoriga lennukeid Cessna 172 Skyhawk, Cessna 182 Skylane, Cessna 207A Turbo Stationair ja Cessna 400 TTx ja veel turbopropellermootoriga Cessna 208 Caravani, 208B Grand Caravan EX-i ja alles valmivat Cessna Denalit. Grand Caravan EX mahutaks juba 10 - 14 reisijat. Lisaks kuuluvad Textronile ka lennuvahendite tootjatest Beechcraft ja Bell.

Cessna 172 tootmine jätkub juba 60 aastat, kuigi vahele jäi ka periood 1980. aastatel, mil USA-s üldse taheti väikelennukite tootmist kinni panna. Aga lennuki populaarsus ei ole kuskile kadunud.

Kuna Cessna 172 tiivad paiknevad piloodi pea kohal, annab ta õppelennukina piloodiõpilastele parema tunnetuse lennuki tiibade suhtes ja on ka palju mugavam maanduda. Lennuk saigi hüüdnime land-o-matic, viidates sellele, kui lihtne sellega maanduda on.

Näiteks Eestis piloote õpetav AS Pakker Avio kasutab lennukeid Cessna 172, Piper PA-31-310 Navajo ja helikoptereid Robinson 22. Meile teadaolevalt peaks olema Cessna 172 lennukeid ka PPA-l ja mõnel eraomanikul. Tackmer Air rendib soovijaile lennukit Cesna 172M.

Eesti ajalukku tuleb kirjutada ka üks intsident Cessna 172-ga Karksi-Nuias 2007. aastast, mil see lennuk maandumisel veidi kannatada sai.