Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Narvas asunud Peeter I maja kadumise lugu

6. märtsil möödub 73 aastat nõukogude lennuväe terrorirünnakust inimtühjale Narvale. Selles pommirünnakus põles ka üks Narva vanalinna sümboleid – Lydia Koidula ja Rüütli tänava nurgal asunud Peeter I maja.

Hoone ehitati arhitekt Zacharias Hoffman(n)i poolt 1684. aastal (teised allikad väidavad, et see toimus 1676. aastal) kingsepp Jakob Nymani elumajaks. 1697. aastal müüdi see edasi käsitöömeister Johan Luudele. Oma Narva visiitidel peatus hoones tsaar Peeter I, kes oli pikemat aega Narvas 1704. aastal. Kokku kuni paarkümmend korda linna külastanud Vene tsaar võttis majas vastu külalisi ja ametnikke.

Et anda majale tsaari jaoks vajalikku esinduslikkust, ehitati selle külge nelja sambaga portikus, mida kaunistas sõjajumal Marsi puust figuur. Hiljem liideti majaga kõrvalolev vanem naaberhoone. Erinevatel aegadel tehtud lisandused muutsid hoone aga arhitektuuriliselt eklektiliseks.
1865. aasta detsembris anti keiserlikule perekonnale kuulunud maja ja selles asuvad asjad keiser Aleksander II loal üle suurgildile: "…anda tähtsuse minetanud Narva kindlustustel asuva maja, ehk Peeter I maja, koos majas asuvate esemetega Narva Suurgildi seltsi käsutusse ja omandisse.“

Majja rajati muuseum, mis sisaldas Peeter I ja Narva linna ajalooga seotud esemeid, näiteks hoiti selles Peeter I enda poolt valmistatud sõjalaeva mudelit. Osad esemed on tänini säilinud Narva linnamuuseumis, mis täna Narva linnuses asub.

Peetri maja esimesel korrusel oli kokku kuus tuba. Esikus lae all rippus mitmesuguste allegooriliste jooniste ja kirjadega maalitud linane plafoon. Esikust viisid uksed kööki, tubadesse ja teisele korrusele Peeter I tubadesse, mida oli samuti kuus.

Teise korruse esimeses toas – saalis – rippusid seintel viis kullatud raamidega veneetsia peeglit. Seinte ääres seisid valgetes linastes katetes diivan, 22 kasepuust tooli ja tugitool. Nurgas asus lõikeilustistega pähklipuust kapp aastaarvuga 1697.

Teistes tubades oli sisustus 18. sajandi stiilis, seintel rippusid portreed, maalid, relvad, lipud ja mitmesugused eksponaadid.

Peeter I maja põles koos linnaga 1944. aasta märtsis. Seda, mis linnast järgi jäi, saab vaadata SIIT, mullu oktoobris Fortes ilmunud loost.

Esialgu oli Peetri maja taastamisele kuuluvate hoonete nimekirjas. Kui ülejäänud vanalinna hoonete säilinud müürid 1950. aastate esimeses pooles maha tõmmati, seisid Peetri maja varemed seisid veel kuni 1960. aastateni. Lõpuks ei halastanud nõukogude võim ka sellele linna sümbolhoonele. Õnneks taastati siiski linnus, raekoda ja veel paar vana maja vanalinnas.
Eelmisel kümnendil kaevati välja Peeter I maja vundamendimüürid, mis tänaseks taas kinni on aetud. Linnavalitsus plaanib linna ühe kunagise sümbolehitise taastamist.

Järgmisel korral räägime Tallinna märtsipommitamisest ja soomlaste rollist selles.