Elon Muski uus eesmärk: reis ümber Kuu juba järgmisel aastal
Elon Musk teatas eile ajakirjanikele, et reis Kuuni ja tagasi saab teoks 2018. aasta neljandas kvartalis. Reis on pretsedenditu selles mõttes, et taolist retke pole ette võetud 1972. aastast saadik, mil viimati käis Kuu orbiidil ameeriklaste Apollo 17.
Kosmoseuudiste portaali SpaceNews kinnitusel ei öelnud Musk kahe tulevase astronaudi nime, kuid tema sõnul need kaks isikut tunnevad üksteist. Nad ei ole andnud luba oma nimede avalikustamiseks, kinnitas Musk, lisades, et rohkem infot kahe kliendi kohta avalikustatakse lähikuudel.
Plaani järgi peab kosmoselaeva Dragon 2 lennutama kosmosesse Falcon Heavy kanderakett, eesmärgiks mööduda keskmiselt 384 000 km kaugusel olevast Kuust, jõuda lõpuks välja 640 000 km kaugusele Maast, enne kui kodutee taas ette võetakse. Kogu missioon peaks võtma aega umbes nädala.
Viimastel aastakümnetel on mehitatud kosmoselaevad jõudnud mitte kaugemale kui 400 km Maast, just sellisel orbiidil tiirleb Rahvusvaheline kosmosejaam. “Inimeste saatmine taas süvakosmosesse on tõeliselt põnev ülesanne,” kinnitas Elon Musk. “See on superinspireeriv!”
Dragon 2 tuleproov
Märkimisväärne on see, et nii Dragon 2 kosmoselaeva kui hiiglaslikku Falcon Heavy kanderaketti, mis Dragoni kosmosesse viib, pole täna olemas. Õigemini on nende ehitamine-katsetamine lõppjärgus.
Dragon 2 kosmoselaev (tuntud ka nime all Crew Dragon) on uuendatud versioon praegusest Dragoni veolaevast, millega veetakse varustust Rahvusvahelisse Kosmosejaama. Selleks et misioon teoks saaks, peab Dragon 2 tegema kõigepealt testlennud kaubaga ja seejärel juba inimestega Rahvusvahelisse kosmosejaama. Esimene Dragon 2 testlend on plaanitud selle aasta lõppu, meeskonnaga lend peaks toimuma 2018. aasta mais. Falcon Heavy kanderakett peaks tegema esimese stardi selle aasta suvel.
Mõlemat, nii Dragon 2 kui Falcon Heavy’t tuleb Kuu-missiooniks kohandada. Suurim muutus on Elon Muski sõnul sidesüsteem, mis võimaldaks pidada sidet kosmosealeva ja Maa vahel.
Pilet on taskukohane
Elon Musk ei öelnud, palju maksab reis Kuu taha ja tagasi, kuid lisas, et kaks reisile registreerunud isikut on teinud juba märkimisväärse sissemakse.
Musk andis mõista, et Kuu-lennu kulu ühe inimese kohta on samas suurusjärgus (või siis veidi suurem) kuluga, mis kaasneb ühe astronaudi viimisega Rahvusvahelisse Kosmosejaama. NASA maksab SpaceNewsi järgi Venemaale ühe astronaudi transportimise eest Rahvusvahelisse kosmosejaama ja tagasi veidi enam kui 80 000 dollarit.
Musk tunnistas, et paratamatult sisaldab lend Kuu orbiidile risiki. SpaceX teeb kõik mis võimalik, et neid riske vähendada, kuid risk ei muutu kunagi olematuks.
* * *
Oma esimese reisiga süvakosmosse esitab Elon Musk NASAle paraja väljakutse. NASA uue võimsa kanderaketi Space Launch System (SLS) start, mis lennutab Kuu orbiidile samuti alles katsetusjärgus oleva kosmoselaeva Orion, saab teoks samuti 2018. aasta sügisel. Hiljuti teatas NASA, et uurib võimalust, et kõnealune mission stardiks Kuu orbiidile samuti meeskonnaga.
Samas ei unustanud Elon Musk NASA-t oma pöördumises tänada - just tänu NASA kommertslendude programmile sai Dragon 2 arendustöö võimalikuks.
Igal juhul tõotab 2018. aasta tulla kosmoseajaloos märgiline: isegi kui reisid Kuu orbiidile peaksid mingil põhjusel edasi lükkuma, peaks lõppema Ameerika sõltuvus Venemaast oma astronautide kosmosesse lennutamisel. Pärast viimase kosmosesüstiku lendu 2011. aastal puudub USA-l võimekus oma astronaute ise Rahvusvahelisse kosmosejaama viia ja tuua, selleks kasutatakse Venemaa kosmoselaevu Sojuz.
SpaceX-i kosmoselaev Dragon 2 ja NASA kosmoselaev Orion peaksid selle võimekuse taastama.
