Batagaika - hiigelsuur auk, enam kui kilomeeter pikk ja 86 meetrit sügav, laieneb Siberis pöörase tempoga
Batagaika kraater on veider loodusnähtus Venemaal Ida-Siberis, kus asustamata alal on igikeltsa sulades maapind oma kandejõu kaotanud ja suuremat sorti vajumine on alles hoogu kogumas.
Hiigelsuur neeluauk on juba ligemale 1,5 kilomeetrit pikk ja laiemas osas 800 meetrit lai, sügavaimas kohas 86 meetrit sügav ja selle augu laienemine on alates vaatluste algusest 1980. aastatel ainult hoogu juurde saanud. Termokarstikraater asub Saha vabariigis ehk endise nimega Jakuutias, Google Mapsi pilte vaadates vulkaanilaadse moodustise kõrval, viimase tipus paistab olevat ka mingisugune tehnoloogiline rajatis, võimalik, et telemast.
Saksamaal valminud viimane uurimus kinnitab, et varem laienes see auk kümme meetrit aastas, nüüd on aga laienemine veel enam kiirenemas, juba 30 meetrit aastas. Ja järgmine aasta, mil kraater laieneb juba naaberorgu, võib laienemine oluliselt isegi kiireneda. Igikeltsast on varem tulnud välja ka arheoloogilisi leide, nimelt 4400 aastat vana hobuseskelett ja 8200 aastat vana piisonimuumia. Leitud on ka mammutiluid, mis peaks loogiliselt olema veelgi vanemad.
Kohalikud elanikud, kas siis kümne kilomeetri kaugusel asuvast ligi 4000 elanikuga Batagai alevikust või viie kilomeetri kaugusel asuvast Ese-Haia külast, väldivad kraatri lähikonna külastamist, sest kardavad, et see olevat sissepääs allmaailma. Hirmu süvendab ka see, et maa vajumine on tekitanud valju müra. Mõlemad asulad on näidanud viimastel aastakümnetel tugevat elanike väljarändu, küll mitte tingimata maa vajumise pärast. Teadlaste, eriti paleontoloogide huvi regiooni vastu on aga järjest kasvanud.
Karstiaugu süvenemist on selgelt soodustanud igikeltsa sulamine, mida omakorda kiirendab üleilmne kliimasoojenemine. Kuid põhjuseks oli ka palju otsesem inimtegevus, sest kui 1960. aastatel alustati regioonis lageraiet, kadus maapinda kaitsev metsakate ja igikeltsane pinnas hakkas päikesevalguse käes oluliselt soojenema. 2008. aastal nähti ka suuremat üleujutust, mis muidugi maa vajumist veelgi soodustas.
Ja nii on sulamine jõudnud juba sügavamatesse kihtidesse, mis on olnud jäätunud juba tuhandeid aastaid. On lausa võimalik, et sulamine paljastab edaspidi maapinnas kihte lausa 200 000 aastase perioodi kohta, kuigi inimasustust taigas sel ajaperioodil ilmselt otsida ei tasu. Kuid jääaja kujunemise kohta võivad geoloogid päris palju teada saada. 125 000 aastat tagasi jäävaheajal oli aga ilmastik seal isegi veidi soojem kui nüüd.
Igikeltsa sulamisel võib aga eralduda ka varem jäätumise tõttu maapinnas olnud süsinikugaase ja metaani, ning kasvuhooneefekti kujunemine meie planeedi ümber saab lisahoogu. Batagaika kraatri laienemist tõkestada pole kohalike meetmetega mingit võimalust.
Tinakaevandusena rajatud Ese-Haia külas oli veel 1959. aastal 3200 inimest, nüüd juba vähem kui kakssada, Batagai alevikus oli aga 1989. aastal 8400 inimest, nüüd vaid 3700. Viimast teenindab ka primitiivne lennuväli, aastail 2004-2005 põhjustas aga üleujutus ka Batagai alevikus suuri kahjustusi. 2015. aastal avati alevikus aga päikeseelektrijaam.
