Hiigelsuured 3D-printerid toovad kaasa uue ehitusbuumi
Tavaliselt võtab majakarbi ehitamine aega pool aastat. Kõigepealt peavad segumehed valama betoonvundamendi, seejärel tuleb üles laduda seinad, siis algab sarikate ja seejärel katuse tegemine, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Seetõttu kikitasid ehitusmehed kõikjal maailmas kõrvu, kui Hiina firma WinSun kuulutas 2014. aastal, et rajas terve kvartalitäie elumaju kõigest 24 tunniga.
Uudises oli muudki kummalist. Uusrajooni arendamine nõuab tavaliselt terve ehitajate armee palkamist, kõnealused majad aga sündiid hiiglasliku 3D-printeri töö tulemusena.
3D-printimise tehnoloogia on olemas olnud 1980. aastatest alates ja selle tööpõhimõte pole sestsaadik eriti muutunud. Esmalt joonistatakse arvutis prinditava objekti ruumiline mudel, millel kajastuvad objekti pikkus, kõrgus ja laius. Selle joonise alusel pihustab printer oma düüsidest kiht-kihilt materjali (plastmassi, betooni või sulametalli), kuni objekt ongi valmis.
Alguses kasutati 3D-printimist otse disaineri töölaualt tulnud uute toodete prototüüpide kiireks valmistamiseks. Tänu printimisele ei pidanud disainer enam jooksma töökoja vahet, et oma vaimutöö viljale reaalset kuju anda.
Viimastel aastatel on 3D-printerite hinnad drastiliselt langenud ja neist on saanud populaarsed riistapuud hobitöökodades. Kogu maailma entusiastid eksperimenteerivad 3D-printimisega, valmistades sel viisil arvutikomponente, tööriistu ja isegi uusi 3D-printereid endid.
Sestap oligi vaid aja küsimus, et see tehnika võetaks kasutusele ka ehituses. Mõistagi on printerid, mis tulevikus müürsepad tööta jätavad, määratu suured.
Kui ehitusplatsil toimetavad ehitustööliste asemel 3D-printerid, muutub ehitamine mitte ainult kiiremaks ja ohutumaks, aga ka senisest palju paindlikumaks.
Kaob tüüpprojekti mõiste: ükski uus prinditud maja ei pea olema eelmise koopia. Iga maja saab enne „välja laskmist“ arvutis modifitseerida. Maja tellija saab oma uue kodu või büroo kujundada täpselt selliseks, nagu ise soovib, klikkides paika seinakontaktide avad ning vee- ja kanalisatsioonitorude asukohad.
Varem tuli sääraseid valikuid langetades arvestada betoonelementide kujuga, erinevate materjalide (nt telliste) omaduste ja sama muu piirava asjaoluga. Printimine avardab tellija mänguvõimalusi.
Kui näiteks tahad oma majja piljardituba, siis kujundadki toa piljardilaua mõõtude järgi. Kui sul on soov rajada söögitoale suur ümmargune katuseaken, siis varem pidanuks arhitekt selleks süvenema põhjalikesse kalkulatsioonidesse. Nüüd rehkendab arvuti, kas materjali tugevusvaru säärast akent lubab, ja kui kõik on korras, prindib printer akna ilma probleemideta.
Ametnikele meeldib kindlasti seegi aspekt, et printerid parandavad kõvasti tööohutusnäitajaid. Tänapäevane ehitamine on üsna ohtlik töö, 2014. aastal toimus USAs iga viies tööga seotud surmajuhtum just ehitusplatsil. Ent kui ehitajaid enam tarvis polegi, ei saa nendega ka midagi halba juhtuda.
Ehitusel kasutatavatest 3D-printeritest loe lähemalt märtsikuu Imelisest Teadusest.
