Bill ja Melinda Gatesi fond olukorrast maailmas: inimkonna käsi pole kunagi nii hästi käinud kui praegu
Elukvaliteet ja elu "headus" on muidugi subjektiivsed mõisted ja oleneb, kelle vaatenurgast ja millises kontekstis neid vaadata. Gateside üldistused puudutavad kogu planeedi elanikkonna olukorda.
Bill ja Melinda Gatesi fond (BMGF) on aastal 2000 alguse saanud ja erarahastusel põhinev algatus, mis on väidetavalt maailma suurim läbipaistvalt tegutsev erafond maailmas. Selle ülemaailmseks peaeesmärgiks on edendada tervishoidu ja vähendada äärmist vaesust. Fondi juhtide seas on lisaks Gatesidele ka üks maailma rikkamaid inimesi ja läbi aegade edukamaid investoreid Warren Buffett.
Just Buffettile ongi Gateside tänavune ülevaatekiri adresseeritud, kuna too annetas aastal 2006 suure osa oma varandusest fondile ülemaailmseks võitluseks haiguste ja vaesusega. Tutvuda saavad sellega muidugi kõik ja Gatesi fondi ülevaate leiab nende kodulehelt.
Vaktsiinid on päästnud 122 miljonit last
Gatesid tuginevad oma järeldustes statistikale. Tänapäeval sureb maailmas miljon last samal päeval kui nad sünnivad. Ent üldiselt on laste suremus tublisti kahanenud: võrreldes aastaga 1990 elab nüüd 3,5 miljonit last rohkem kauem oma viiendast sünnipäevast. Võti seisneb Melissa Gatesi sõnutsi vaktsineerimises – 86% lastest üle maailma saavad põhivaktsiine ja see protsent pole kunagi nii kõrge olnud. Iga dollar, mis laste immunsüsteemi tugevdamisse investeeritud on, toob majandusse 44 dollarit tagasi, ütlevad nad. Tänu vaktsiinidele on aastast 1990 päästetud 122 miljonit last.
Kahanenud on ka äärmises vaesuses elavate inimeste ehk nende arv, kes teenivad päevas alla kahe dollari. 15 aastaga on absoluutsest vaesusest välja tulnud miljard inimest ja äärmist vaesust on 25 aastaga kaks korda vähem.
Gatesid ütlevad, et üks olulisemaid tegureid siinjuures on rasestumisvastaste vahendite kasutamine, tänu millele ei ole arengumaade peredes lõpmatult kasvav lastehulk, vaid igas peres suudetakse kasvatada nii palju lapsi, kui vanemad ülal pidada jaksavad. Lisaks on võimalik rasedusi tänu vahendeile paremini ajastada. Praegu kasutavad arengumaades rasestumisvastaseid vahendeid 300 miljonit naist. Kui 200 miljonini jõudmine võttis aastakümneid, siis 300 miljonini jõudmine võttis vaid 13 aastat.
„Ükski riik pole viimase 50 aastaga vaesusest välja tulnud ilma rasestumisvastaste vahendite laialdasema kasutuselevõtuta,“ toonitavad Gatesid.
Lastehalvatus on praktiliselt kadunud
Edulugudest haiguste seas toovad Gatesid välja, et malaariajuhtumeid on vähem kui kunagi varem. Kui aastal 2000 oli neid üle 840 000, siis aastaks 2015 oli juhtumite arv langenud 438 000 peale, mis tähendab 48% suurust langust.
Lastehalvatuse osas on toimunud kõige võimsam areng: aastal 1998 registreeriti neid juhtumeid 350 000 ja mullu 37.
Gatesid toonitavad, et probleeme muidugi jätkub: vaja on seljatada HIV, 700 miljonit inimest elavad jätkuvalt vaesuses ja kliima soojenemine on suureks probleemiks, mille mõjud puudutavad enim just kõige vaesemaid. „Aga hästi rahastatud teadusega on meie parimad päevad alles ees,“ usuvad Gatesid.
