NASA teadlased said lõpuks valmis arvutikiibi, mis jääb Veenuse põrgulikes tingimustes ellu

Meie sõsarplaneedil valitsevad teatavasti väga vaenulikud olud nii elusolendite kui Maalt pärit masinate jaoks - temperatuur Veenuse pinnal on 462 kraadi Celsiuse järgi, atmosfäär on umbes sada korda paksem kui Maal ja sisaldab muuhulgas väävelhapet. See teeb vastupidavate seadmete ja arvutite ehitamise keeruliseks.

Ohio osariigis Clevelandis asub Veenuse olude simulaator. See on akendeta betoonist seintega ruumis asuv 14-tonnine teraskamber, mida nimetatakse GEERiks (Glenn Extreme Environments Rig ehk Glenni-nimeline ekstreemkeskkondade platvorm). GEERis taasluuakse neid mürgiseid, lämmatavaid ja tulipalavaid tingimusi, mis Veenuse pinnal valitsevad. Kambris katsetatakse erinevaid materjale ja uuritakse, kuidas need vastu peavad.

Nüüd on toimunud läbimurre. Ameerika füüsikainstituudi teadusajakirjas AIP Advances on avaldatud uuring, mis teatab, et ränikarbiidist valmistatud kiip (normaalsetes tingimustes kasutatavad kiibid on ränist) pidas "Veenusel" vastu 521 tundi ja see on sada korda kauem kui ükskõik milline teine varem testitud materjal. Ükski Veenusele saadetud sond pole samuti nii kaua vastu pidanud - kaugel sellest. Kõige kauem on Veenusel töötanud ja sealt andmeid ning fotosid saatnud NSV Liidu sond Venera 13, mis laskus planeedile aastal 1982 ja mille elueaks jäi kaks tundi ja seitse minutit.

Praegu ei ole Veenuse pinnal ühtki toimivat Maalt pärit uurimisseadeldist, planeedi orbiidil on üks jaapanlaste tehiskaaslane, ent see on kõik. NASA plaanib aastal 2023 paiku saata sinna aga ka ühe maanduri, mis laskuks tunni aja jooksul läbi paksu atmosfääri, teeks analüüse ja kohale jõudes klõpsaks Veenuse pinnast kõrge resolutsiooniga fotosid.