Eesti mudakivi ehk graptoliitargilliit – kas oht või kasulik maavara?
Eesti graptoliitargilliit tuntakse kui üht vana mudakivi, mis paljudele seostub uraani, kiirguse ja radooniga. Selle kivimi positiivseid ja negatiivseid tahke ning nendega seotud ülikoolidevahelisi uuringuid tutvustavad Alvar Soesoo ja Sigrid Hade Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist.
Maavarade teema on viimase aasta jooksul leidnud aktiivselt kajastamist.
Eesti maapõue arendamisega tegeleb vastvalminud riiklik maapõuestrateegia. Veelgi enam, just on käivitunud riigi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise RITA meetme alaprogramm nimetusega “Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonna- sõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine”. Selles programmis on valdkonna arendamiseks ette nähtud ligi 1,5 miljonit eurot.
Eesti kuulus “mudakivi” – graptoliitargilliit – on mõlemas tegevuses kajastatud, nüüd on vajalik Tartu ülikoolil, Tallinna tehnikaülikoolil ja geoloogiateenistusel asuda konstruktiivsele koostööle vajalike tehnoloogiate arendamisel ja uuringutes.
RITA abil loodame leida parimad võimalused, kuidas bioleostamisega graptoliitargilliidist metallid kätte saada. Bioleostamine on üks biohüdrometallurgia meetoditest, kus elusorganismide, enamasti bakterite abil saadakse maagist kätte erinevad metallid.
Mis siis ikkagi on see paljudes inimestes hirmu tekitav graptoliitargilliit, kas me räägime vaid uraanist ja ohust või ka millestki kasulikust?
Mis on graptoliitargillit – varasema nimega tuntud kui diktüoneemakilt?
Loe edasi siit
