Brändirahnud: "Osooni" ringkäik Eesti suurte kivimürakate maailmas

Rändkivides pole iseenesest midagi erilist, sest ainuüksi sentimeetrise läbimõõduga kristalset veerist, mis meie aluspõhjas ei paljandu, võib juba nimetada rändkiviks. Hiidrahnud on aga tõelised looduse imed ja Kunda lähedal Letipeal asuv Ehalkivi võiks vabalt olla Eesti "brändrahn".

Vahendab ERR Novaator

"Osoon" teeb põhjaliku sissevaate ränd- või hiidrahnude maailma ja tõestab, miks rahn tõesti ongi Eesti bränd.

"See hiigelsuur kivimürakas tuli siia kohale jää sees, nagu külmutuskapis. Ta murti või oli juba õigemini välja kuskil prepareerunud, kas Soome lõunarannikul või Soome lahe põhjas. Ja liustik valgus tasapisi temast üle ja selle tõttu, nagu ütleb Archimedes, tõstejõuga tõstis kergelt lahti selle rahnu," seletab geoloog Kalle Suuroja.

Ja edasi liikus see kivi jäämassi sees. Kui ta kohale jõudis, sai ilmselt liustiku jõud otsa ja kui läks veel 10 000 aastat ning liustik hakkas tagasi tõmbuma ehk ära sulama, siis vajus ta koksti siia samasse kohta maha ajal, mil liustik oli juba põhja poole liikunud.

Teadlased on rändkive uurinud juba mitu sajandit. Loe edasi siit