2008. aastal otsustasid kaks sõpra - Kristian von Bengtson ja Peter Madsen, et nemad tahavad ka kosmosesse lennata. Aga nad ei tahtnud liituda mõne suure kosmoseagentuuriga, vaid otsustasid ehitada kosmoselaeva ise. Neid kannustas suur unistus muuta Taani neljandaks riigiks maailmas (Venemaa, USA, ja Hiina kõrval - toim), kes oma inimese ise kosmosesse saadab. Esimene Taani astronaut on küll Andreas Mogensen, aga tema lendas 2015. aastal kosmosesse ESA kosmoseprogrammi raames.

Kristian ja Peter asutasidki 2008. aastal mittetulundusühingu Copenhagen Suborbitals, rentisid suure angaari Kopenhaageni sadamapiirikonnas ja asusid ehitama kosmoselaeva. Raha kogutakse crowdfundinguga, ja kõik, kes selle projekti juures kaasa löövad, teevad seda tasuta. Tööd teeb umbes 50-liikmeline seltskond, mis on hästi liikuv ja sõltub, kui palju keegi parajasti panustada saab. Olgu siis tegemist IT-spetsialistiga või mõne muu valdkonna inseneriga.

Taanlased järgivad põhimõtet, et kosmoselaeva ehitatakse ehituspoest ostetavate materjalidega. Nende eesmärgiks on mitte kulutada miljardeid, vaid tuua kanderaketi ja kosmoselaeva hind alla.

Taani raketi-entusiastid Eestis kinolinal

Nüüd saab Taani raketifännide tegevust vaadata ka kinolinalt. Kaarel Kuurmaa, tänavuse dokkfilmide festivali DocPoint programmi koostaja, on valinud Taani raketiprogrammist tehtud filmi Algajad kosmoses üheks festivali pärliks. Ja kuigi filmi toon on kohati humoorikas – tuues vaatajani konfliktiderohke teekonna (kes on parajasti sisse maganud, kes on kruvikeeraja ära kaotanud jms), on asutajate näol tegemist tippinseneridega, kellest üks on töötanud ka NASA-s .

„Eestlastele, kes elasid kaasa ESTCube’i lennutamisele, on selles filmis palju äratundmisrõõmu,“ ütles Kaarel Kuurmaa tele-eetris. „ESTCube valmis Tartu Ülikooli keldrites, Kopenhaageni sadamas valmib rakett, millega saab kosmosesse lennata.“

2014 – uus algus

Algul kiiret edu saavutanud ettevõtmine elas 2014. aastal läbi kõva vapustuse – uue mootori test ebaõnnestus, samuti lahkusid karismaatilised asutajad organisatsioonist omavaheliste teravate lahkhelide tõttu. Kuid organisatsioon elas vapustused üle, korrastas end ning Taani kosmose-entusiastid jätkavad endiselt suure eesmärgi nimel tööd.

Alates 2008. aastast tehtud viis raketi katselendu ja üle saja mootori katsetuse. Et maa pealt oli praktiliselt võimatu raketti lennutada, on ehitatud ujuvplatvorm. Rakette lennutatakse avamerelt, umbes 250 km kauguselt Taani rannikust

Ja kuigi selle kohta on tehtud palju skeptilisi kommentaare, et ilma rahata vabatahtlikud on liiga nõrk seltskond inimese kosmosesse lennutamiseks, on taanlastel üks kõva trump: et neil on raha vähe, siis tihti just leidlikkus aitab leida keerulistele probleemidele uusi ja lihtsaid lahendusi.