Kas ja kui palju tohib olukorda sekkuda? Kes otsustab, kas võtta purjus reisija pardale või mitte? Kes maksab kinni võimaliku hädamaandumisega seotud kulud ja muu kahju?

See lugu on elust enesest. Oodates Stockholmis, Arlanda lennuväljal Nordica lendu, jäid silma ja kõrva viis nokastanud nooremapoolset meest, kes üle saali kõva häälega ropendades ja ringi tuikudes kaasreisijaid häirisid ja pidevat tähelepanu nõudsid.

Kaks naist reageerisid ning asusid nokastanud tüüpe vaigistama: üks püüdis neid viisakalt korrale kutsuda, teine astus kõigepealt lähimasse baari ja palus meestele rohkem mitte alkoholi müüa ning seejärel luges lällajatele ette lennufirma õiguse, purjus reisijaid pardale mitte lasta.

Nordica kaptenit informeeriti juba teel Stockholmi viiest purjus reisijast ootesaalis. Kapten otsustas mehed siiski pardale lubada ja koju lennutada, sest räuklejad olid ühest kojulennust juba maha jäänud ning võimalik, et just tundidepikkune ootamine neid jooma ajaski. In vino veritas (veinis peitub tõde ld.k) – vaevalt, et nad isegi aru said, et purupurjus olekus tõelisteks metslasteks muutusid…

VAATAME SITUATSIOONI “JOODIK PARDAL” SAMMHAAVAL

1. Lennuki meeskonna informeerimine kahtlase käitumisega reisijatest

Info nokastanud või muul moel ebaturvaliselt käituvatest reisijatest jõuab lennu kaptenini varakult. Teavituse teeb maapealne lennuteenindus, kellele omakorda võivad märku anda ootesaalis viibivad kaaskodanikud.

Oluline on teada oma õigust teavitada lennupersonali või lennuvälja turvameeskonda ning meeles pidada, et ise ei ole vaja agressiivselt käituvate inimestega kontakti otsima minna, see võib viia suurema konfliktini ning põhjustada palju segadust.

2. Millised õigused on lennufirmal purjutaja pardale lubamisel või lennult maha jätmisel?

Lennu ohutuse eest vastutab alati lennuki kapten. Kaptenil on ka õigus, keelduda mõne reisija pardale lubamisest, kui see peaks tema arvates kuidagi lennuohutust mõjutama.
Loe edasi siit