Ja ometi on nii ISSi ümbruses tehtud fotod kui ka need, mis on pildistatud Kuul, süsimusta taevaga. Samas ei saa öelda, nagu kosmosest üldse tähti ei pildistataks - kosmoseteleskoop Hubble näiteks ju suuresti nende vaatlemise ja fotografeerimisega tegelebki.

Maal näib taevas päeval selge ilmaga sinine seetõttu, et päikesevalgus hajub atmosfääris ja õhuosakesed hajutavad sinist valgust kõige paremini. Avakosmoses ja ilma atmosfäärita Kuul näib taevas süsimust nagu öösel. See aga ei tähenda, nagu poleks seal eredaid objekte: kui astronaut ISS-i pardal illuminaatorist välja vaatab, on päikesevalgus vähemalt sama ere - kui mitte enamgi - kui siis, kui päikesepaistelisel päeval Maal asuva maja aknast välja vaadata.

Seetõttu pildistatakse kosmoses kaameratega, mis on seadistatud samamoodi, nagu siis, kui keegi Maal keskpäeval päikesevalguses pilti teeks. Tähtede valgus on võrreldes Päikese omaga ja Maalt tagasipeegelduvaga sedavõrd tuhm, et need lihtsalt ei jää fotole. Sama efekti võib kogeda näiteks siis, kui minna öösel heledalt valgustatud parklasse ja katsuda tähti vaadata - näha on vaid mõni eredam. Samal põhjusel ei ole erilist mõtet ka näiteks südalinnas teleskoopi üles seada, et tähti vaadata. Ümbritsevad palju eredamad valgusallikad lihtsalt "summutavad" need ära.

Kõik Kuul käinud Apollo missioonide liikmed nägid oma reisil tähti peale Apollo 13 liikmete. Sellel kosmoselaeval lõhkes mäletatavasti hapnikupaak ja kuna kosmoselaeva ümbritses veeaurust ja hapnikust koosnev udu, polnud tähed näha. Tähtede kosmoselaevast nägemiseks ei tohtinud aga miski otsese päikesevalguse poolt valgustatav olla vaataja nägemisväljas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena