Lõpuks ometi: Šveitsis suudeti arvuti abiga suhelda täielikult halvatud, kõnevõimeta inimestega

Üks katses osalenud patsientidest keeldus muuhulgas korduvalt oma tütart mehele lubamast, annab BBC teada.

Väljaandes PLOS Biology ilmunud uuring kirjutab, et katses osales neli patsienti, kes kõik põevad amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) ehk mootorneuroni haigust. Selle progresseeruva haiguse käigus hävib närvisüsteemi liigutusi kontrolliv osa ajapikku täielikult. Inimene jääb samas teadvuse ja mõistuse juurde ning on oma kehas justkui lõksus.

Kõigi katses osalenud patsientide puhul oli haigus jõudnud juba sellesse faasi, milles nad ei olnud võimelised enam isegi silmi avama ja sulgema.

Genfis asuvas Wyssi neuro- ja biotehnoloogia keskuses suudeti nüüd nende inimestega arvuti abil suhelda. Tõsi, väga keerulisi vestlusi pidada ei saanud, patsiendid vastasid arvuti vahendusel jah- ja ei-küsimustele, kuid võrreldes sellega, kui üldse mingit suhtlusvõimalust pole, on see siiski väga suur edasiminek. Keskuse neuroteadlane Niels Birbaumer ütles, et saavutus lükkab ta enda pikaajalise teooria ümber - Birbaumer arvas nimelt ise, et ALS-i tulemusena täielikult "lukustunud" patsientidel pole üldse mingit võimalust välismaailmaga suhelda.

Teadlased kirjeldasid meetodit järgmiselt: ajurakkude aktiviseerumisel muutub vere hapnikusisaldus, mis tähendab, et ka vere värv muutub. Patsientide vere värvi uuriti valgusega, kasutades meetodit, mida nimetatakse infrapunalähedaseks spektroskoopiaks. Lisaks kasutati elektroentsefalograafiat aju elektrilise aktiivsuse mõõtmiseks.

Siis kasutati lihtsaid küsimusi-vastuseid a la "Kas su nimi on Joachim?" selleks, et arvutit treenida küsimustele vastates aktiviseerinud aju signaale tõlgendama. Süsteem saavutas teadlaste hinnangul umbes 75-protsendilise täpsuse. See tähendab, et küsimusi tuleb küsida mitu korda, et olla kindel, kumba vastust patsient ikkagi mõtleb.

Üks uurimistiimi liikmeid professor Ujwal Chaudhary ütles, et ehkki pealtnäha ei pruugi meile pelk võimalus öelda "ei" või "jah" oluline näida, on see nende inimeste inimeste elukvaliteedis suur muutus.

Ühel puhul soovis üks naine oma täielikult halvatud isalt oma poiss-sõbraga abiellumiseks heakskiitu saada, ent isa vastas üheksal korral kümnest "ei". Sellest hoolimata noored ikkagi abiellusid.

Suhtlusmeetodit kasutatakse nüüd selleks, et patsientide igapäevavajadustega kursis olla, näiteks teada saada, kas nad tunnevad valu või soovivad mõne pereliikme külastust.