Vaatame tehnikaimele otsa: Pikim monorelss-raudtee sõidab läbi korrusmajadest

Monorelss-raudteed võiks pidada ju tulevikuunistuseks, kuigi tegelikult on tegemist ikka väga vana leiutisega, ka termin ise pärineb juba aastast 1897. Saksamaal Wuppertalis ja Dresdenis sõidavad sellised juba 1901. aastast peale.

Uuemal ajal on monorelsside võidukäiku küll aidanud kaasa fakt, et ka enamik maglev-ronge sõidavad sisuliselt ühel massiivsel rööpal, samas on olemas rippraudteede ja ka tavaliste raudteede lahendusi, mis püüavad samuti toime tulla ühe, mitte kahe (või enama) rööpaga.

Chongqing Monorail (valminud 2005) kujutab endast kaht metrooliini Hiinas Chongqingi linnas, kokku 98 kilomeetrit, mida tuleb pidada ka pikimaks monorelssühenduseks maailmas. Liin nr 3 on sellest küll 55,5 kilomeetrit ja liin 2 29,9 kilomeetrit pikk. Hitachi välja töötatud rongid sõidavad oma rööpa peal küll nähtavasti külgmiste rataste abil. Reisijaid üle 900 000 päevas. Skandaalne on see, et osa metrooliinist sõidab läbi korrusmajade, häirides selgelt sealseid elanikke.

Shanghai maglev on 30,5-kilomeetrine maglevraudteeliin, mis sõidab seevastu magnetlevitatsiooni kasutades oma rööpa kohal. Sellel sõidab üldse kiireim üldkasutuses olev elektrirong maailmas, kiirusega kuni 431 km/h. 2004. aastal valminud liin läks aga maksma 1,2 miljardit dollarit. Vähemalt 2012. aasta seisuga oli liin tugevalt kahjumis, sest rongide täitumus oli vaid umbes 20 protsenti. Reisijaid päevas? Nii 12 000 paistab olevat levinud oletus.

Edasi jõuame Osaka Monorail-süsteemini, mille rööpa kogupikkus ulatub 28 kilomeetrini (pealiin sellest 21,2 km, kõrvalharu 6,8 km pikk). Alustas see tööd juba 1990. aastal, rongid sõidavad kiirusega kuni 75 km/h, liinil, mis ühendab Osaka lennujaama linnaga. Igatahes juba 2000. aastal võis teatada, et liin on kasumis. Vedada suudab 125 000 inimest päevas.

Edasi jõuame Daegu metrooliinini nr 3 Lõuna-Koreas, kogupikkusega 23,9 km. Avati see aastal 2015.

Walt Disney World Monorail System teenindab Floridas Orlando lähedal Bay Lake'is Disney parkide külastajaid juba aastast 1971. Süsteemi kogupikkuseks praegu 23,66 km. Sõidab seal 150 000 inimest päevas.

Järgmisena läheme Indiasse. Mumbai Monorail-süsteemi pikkus on 19,54 km, kuigi kasutatav on praegu 8,9 km. Tööd alustas liin 2014. aastal. Kuigi võiks arvata, et India on olnud vaene maa, oli seal nähtud esimesi monorelss-süsteeme juba sõitmas aastail 1902-1924 Kundala orus ja 1907-1927 Patialas.

Tokyo Monorail Jaapanis on 17,8 kilomeetrit pikk, valminud juba aastal 1964. Sõidab sellel enam kui 300 000 inimest päevas. Tippkiiruseks 80 km/h.

Lääne-Tokyos sõidab 1998. aastast veel eraldi Tama Toshi Monorail liin, pikkusega 16 kilomeetrit, reisijate arvuga ligi 120 000 päevas.

Kümnendana jõuame aga Jaapanis juba pikima rippraudteeni, Chiba Urban Monorail, mille pikkuseks 15,2 km. Tööd alustas see aastal 1988. Reisijaid päevas 45 000.

Kui juba rippraudteedele jutt läks, siis kuulsaim on ikka juba 1901. aastast sõitev Wuppertali liin (Wuppertaler Schwebebahn) Saksamaal. Pikkust 13,3 kilomeetrit, reisijaid päevas 82 000.