Röövparasiidist herilane, kes muudab teise herilaseliigi elu tõeliseks piinaks

Teadlased on avastanud uue herilaseliigi, mille elutsükkel on nii eemaletõukav, et putukale pandi nimi Egiptuse kaose- ja vägivallajumaluse Seti järgi.

Ühendriikide kaguosas elutsev herilane ladinakeelse nimega Euderus set, kellele uurijad panid legendaarse õuduskoomiksi- ja -filmitegelase järgi naljaviluks ka hüüdnime „Surnukambrivaht“ (ingl Crypt Keeper), muneb oma munad väikestesse puust pesakambrikestesse, mida igihaljaste tammede (ld Quercus geminata) tüvedesse uuristavad teise herilaseliigi Bassettia pallida (ingl crypt gall wasp) esindajad.

Munast koorudes kaevub hüperparasiidi vastne teise herilase ihusse, võtab enda kontrolli alla ohvri närvisüsteemi ja sunnib ta uuristama puutüvest välja viivat tunnelit, kuna ise „surnukambrivaht“ selle ülesandega hästi hakkama ei saa.

Sellega pole vaese Bassettia piinad aga veel lõppenud. Järgmiseks laseb E. set’i vastne peremeesorganismil tekitada puukoorde täpselt nii väikese avause, et parasiidi ohver sellest ise välja ei mahu. Kui suurem herilane on kindlalt kiilutud iseenda kaevatud süvendisse, sööb „surnukambrivaht“ peremees-putuka ajapikku seestpoolt tühjaks, murdes end viimaks surnud herilase pea kaudu välja laia maailmasse.

Koletislikku herilaseliiki ja selle käitumist kirjeldati kahes hiljuti ilmunud artiklis, millest üks ilmus žurnaalis ZooKeys, teine žurnaalis Proceedings of the Royal Society B.

Uurimaks, kui tõhusalt E. set ise käigu uuristamisega hakkama saab, kleepisid teadlased surnud peremees-herilaste peade külge õhukesi kooreribasid ja ootasid. Tuli välja, et „surnukambrivahid“, kes olid sunnitud end läbi kaevama nii peast kui ka koorekihist, hukkusid kolm korda tõenäolisemalt enne vabadusse pääsemist. Uuringu tulemused näitasid, kui hädavajalik peremeesorganismi olemasolu hüperparasiitide jaoks tegelikult on.

„Võimalik, et röövparasiit (E. set’i vastne) sunnib peremeesorganismi kaevamist alustama enneaegselt ja tegema seda vähem tõhusalt,“ pakkus uurimuse autor, Rice’i ülikooli doktorant Kelly Weinersmith. „Nad uuristavad vaid pooliku käigu ja jäävad siis sellesse ise kinni.“

„See on üks asi, mis mulle peremeesorganismide käitumise parasiiditekkeliste muutuste juures meeldib,“ nentis teadlane. „Nii paljud stsenaariumid, mis selle valdkonna uurimise juures ilmnenud on, on sama ägedad kui kõige ägedamad ulmefilmid.“