Tuumafüüsikud nihutasid viimsepäevakella osutit pool minutit keskööle ehk maailma lõpule lähemale
USA tuumafüüsikud ühingust nimega The Bulletin of the Atomic Scientists on kellamudelit ehk Doomsday Clocki kasutanud juba aastast 1947, et piltlikustada, kui lähedal maailm hävingule on. Eilseni oli kell 23:57 peal, kõige lähemal südaööle on see olnud aastal 1953, mil NSV Liit alustas vesinikupommi testimist. Siis oli keskööni täpselt kaks minutit. Kõige kaugemal südaööst oli kell aastal 1991, mil osuti nihutati lausa 17 minutit tagasi. Ja nüüd näitab see siis 23:57:30.
Poole minuti kaupa pole kellaosutit mitte kunagi varem liigutatud.
Tuumafüüsikute ühingu juht Lawrence Krauss ütles, et üheks faktoriks osuti äsjasel nihutamisel olid USA presidendi Donald Trumpi ütlused tuumarelvade kohta. Ent mitte ainult need: terve eelmise aasta vältel laskusid ühingu teatel üleilmse turvalisuse kohale tumedad pilved, kuna ei saadud veenvalt hakkama kõige põletavamate eksistentsiaalsete probleemidega - tuumarelvade ja kliimamuutusega. "Niigi ähvardav situatsioon oli taustaks rahvusluse tugevale tõusule paljudes maailma paikades, sealhulgas USA presidendivalimiste kampaanias," ütlesid füüsikud. "Valimiste võitja Donald Trump tegi häirivaid avaldusi tuumarelvade kasutamise ja leviku osas ning avaldas umbusku teaduslikult tõendatud kliimamuudatuste suhtes."
Tuumafüüsikud mainisid muudki: nii nimetati maailma destabiliseerivate
jõududena näiteks võltsuudiseid ja automatiseeritud relvasüsteeme.
Kella on ka selle ajaloo vältel korduvalt kritiseeritud. Mõned skeptikud leiavad, et osuti edasi-tagasi nihutamine pole põhjendatud. Oxfordi ülikooli inimkonna tuleviku instituudi teadur Anders Sandberg kirjutas aga The Conversationis, et kuna suurimad ohud tsivilisatsioonile on inimeste endi loodud, pole hukatuslike sündmuste tõenäosuse hindamine tavaliste valemite järgi kuidagiviisi adekvaatne tegevus. Vastupidi, see on Sandbergi sõnul lausa eksitav.
