Püügisoovitus: Pärnu lahele ahvenat püüdma!

Pärnu lahe nn kombainipüüki tutvustab selle ala tõeline proff, pärnakas Indrek „Inky“ Karpin, kalale.ee foorumis tuntud ka kui „traalmeister“.

Kala otsimist alustan noore jääga sealt, kus jää on esimesena tekkinud. Enamasti juhtub see kas linna all või Valgerannas. Mida aeg edasi, seda kaugemale kala otsingutega ka liigun, üha kaugemale kaldast, kuna kalda pool on kala uimasem ja teda on raskem tabada, sest algab tema talvine letargia.

Tuule suund näitab ära, kuhu jää loomisel ahven paiknema jääb. Jää all ta enam suurt ei liigu, muutub vaid passiivseks. Jää all tuuled enam kala eriti ei mõjuta, kuigi pärast pikemat lumist ja külmemat perioodi mõjub sula-aja torm kalale aktiveerivalt. Tuisk üldiselt eriti ei mõju, pigem on endal kehv püüda. Päike samuti saake ei mõjuta.

RIISTVARA. Kirvestest kasutan Vändra Indreku ehk i1 kirveid ja Läti kirveid. Olen kasutanud ka teiste meistrite toodangut ja ka need alati toimima saanud, kuid aastate vältel on enim sobinud just nimetatud meistrite toodang. Seega, tasub katsetada ja otsida. Kirves võib hea olla, kuid tasub ka harjutada selle mängitamist. Muskasid valmistan ise, heledavärvilisi: valge, kollane, neoonpunane.

Pealiin on mul 0,3 mm tamiil, lips 0,4 mm. Need on mu jaoks kivisse raiutud, ma ei muuda mõõte ega materjali. Kasutan tugevat traatlõksu ja kaht pöörlat, üks all, teine ülal. Lipsu pikkus on 5–6 cm, seotud liinile kirvest umbes 10 cm kõrgemal.

Ritv on alati oma valmistatud, kuna hindan perfektset käepärasust. Kuid ka poes on müügil häid ritvu, samuti saab suurepäraseid ritvu ridvameistritelt. Ritv olgu jäik, kerge paindega, kuna see aitab kala kiirel kerimisel kala rapsimist summutada. Liiga jäik ritv pudistab suurema kala otsast ära, liiga pehmega on raske kerida ja pea võimatu kirvest mängima saada. Rullina kasutan ainult Nevskajat, ei mingeid liinipiirajaid ega pidureid, jooks olgu hea. Rõngad on omavalmistatud, traadist ja joodetud, noogutiks liistnooguti.

PÜÜGITAKTIKA. Kombainiga püük on oma olemuselt väga aktiivne. Auk jäässe, 5–6 minutit mängu – kui kala pole, siis kohe edasi. Kui kala leitud, siis ei tohi teda augu alt ära lasta. Kala peaks otsima kambaga ahelikus liikudes, jälgida teisi püüdjaid – kuhu nad hoiduvad – ja katsuda nende liikumissuunas neist ette jõuda. Mingil tingimusel ei tasu kellelegi selja taha lähedale pugeda, see ei too kasu. Vahe teise püüdjaga olgu minimaalselt 30–40 m, siis ei kisu sa kala temalt alt ära. Kui lähemale lähed, ei saa sa ise ega saa ka tema enam. Parimad saagid on saadud pundist tunduvalt kaugemal olles, lausa sadu meetreid eemal.

Kombaini mängu on alati olnud raske seletada. Mängu alustan aktiivselt: teravad, samas sujuvad tõsted paarisekundiliste pausidega. Kala saades vabastan ta, ja kohe uuesti kirves alla. Siis vaatan, kas kala suurus sobib või ei. Suuremat ahvenat mängitades teen kõrgeid ja teravaid, sekka madalaid ja õrnu tõsteid. Vahel aga meelitan ülimadalate tõstetega, lasen kirve põhja peale külili.

VEEL. Jääl olles jälgige nii enese kui ka teiste ohutust. Ujuvkombe ei ole mitte ainult esmane päästevahend, vaid ka hea soe riietus. Jäänaasklid ja turvaköis pole häbiasi. Ja kui oli jaksu oma tavaari merele tassida, olgu jaksu kaldasse kah vedada. Väike kala las elab, meres on ilusat kala küll. Ilusat hooaja algust!

Artikkel on ilmunud ajakirjas Kalale! nr 22 jaanuar/veebruar 2017.