Eksoplaneete on tänaseks päevaks avastatud juba üle 3500, aga kaugeltki mitte kõik nad ei ole kõva kivise pinnaga nagu meie Maa ja kaugeltki mitte kõik nad ei tiirle oma tähest just parajasti sel kaugusel, et sel kõval kivisel pinnal võiks leiduda ka vedelas olekus vett, ühte elu väidetavalt vältimatut eeldust.

Nüüd on ameerika teadlased eesotsas Guillermo Torresega Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest võtnud vaevaks koostada kosmoseteleskoobi Kepler seniste vaatlusandmete põhjal kõigi elukõlblikus tsoonis tiirutavate eksoplaneetide kataloogi. Elukõlbliku piirkonna määratlesid nad seejuures kahe eri definitsiooni järgi: konservatiivse ja optimistliku.

Kõige tõenäolisemad eluvõimalusega planeedid on need, mis tiirlevad konservatiivses elutsoonis ja on läbimõõdult väiksemad kui kaks maakera.
Loe edasi siit