CIA toimikud: salasilm läkitas viiekümnendail USA luurele Abja-Paluoja kohta põhjalikke raporteid
Raporteist ei saa teada paika, kus luureandmed üle anti ega seda, kes luuras ja raportite koostajaks oli - need nimed on jätkuvalt salastatud. Ülevaadete sisu aga enam salajane ei ole.
Dokumentide seas saab surfata siin, CIA digitaalses lugemisruumis.
Kokku on avalikustatud materjale muidugi väga palju - 930 000 dokumenti enam kui 12 miljonil leheküljel. Kui aga ENSV kohta käivaid dokumente otsida ja just viiekümnendate omi, hakkab õige ruttu silma, et väiksemate paikade põhjalike, mitte-militaarse sisuga ülevaadete seas on palju selliseid, mis räägivad tänasest Abja-Paluojast (raportites mainitakse lihtsalt Abjat). Miks just seda kanti oluliseks peeti, on tagantjärele raske öelda. Ehk oli üks põhjus selles, et Abja on Pärnumaa külje all ja Pärnumaal (tollal olid rajoonid) olid metsavennad väga aktiivsed. Võib-olla oli sealne agent või luureallikas lihtsalt loomult erakordselt põhjalik ja usin inimene.
Ei saa välistada ka seda, et andmed võis luurele edasi anda mõni selline inimene, kes üldse elukutseline spioon polnudki, vaid lihtsalt "kargas ära" teisele poole raudset eesriiet ja rääkis seal kõigest, mida ta mäletas.
Limonaadi korgiti käsitsi
Lisaks üldisemale ülevaatele sellest, milline 1954. aastal elu Abjas oli, on ka palju eraldi faile erinevatest Abja rajooni (see eksisteeris 1950-62) tootmisüksustest ja asutustest. Eraldi ülevaated on lausa saeveski, jahuveski, vorstitööstuse, kingsepatöökoja ja isegi kooli keldris asunud limonaadivabriku kohta, milles kirjeldatakse sedagi, millest täpselt tollal limpsi tehti (vesi, suhkur, sidrunhape) ja seda, et pudeleid korgiti käsitsi, kuna vastavat masinat polnud kusagilt võtta. Raske öelda, mil viisil need detailid luurele marjaks ära kulusid.
Üldülevaade annab teada, et ilmub kaks lehte - "Kommunoor" (raporti sõnastus), mis tegelevat "kohalike probleemidega" ja "Kolhoosi Jõud", mis käsitleb kolhoosielu. On kirjas ka, et miilitsad kontrollivad regulaarselt autosid ja mootorrattaid ning väidetavalt (raport ütleb, et see on kuulujutt) pidavat miilitsad preemiat saama, kui nad palju trahve väänavad.
Pikema, üldisema kaheksa lehekülje pikkuse ülevaate juures on ka detailne kaart, mille juurde käivas nimekirjas kirjeldatakse suuremat osa sellele kantud 111 ehitisest, nende funktsioone (vildimeistrite artellist apteegini) ja lisatakse mõnel puhul ka seda, kes mingis majas elab.
Paistab, et inglisekeelse raporti ja kaardi legendi koostajaks pole otsene allikas, vaid keegi, kellele too oma nähtust ette kandis. Nimelt on legendi juures mitmete hoonete juures märge "source could not identify" ehk siis "allikas ei suutnud/osanud tuvastada", millega täpselt tegu on.
Olulistest persoonidest mainitakse üldise raporti sissejuhatuses rajooni täitevkomitee esimeest Kansoninit, aktiivseid liikmeid Oja ja Kurge, kooperatiivi juhti Kangurit, hambaarst Tiin (nii on raportis kirjas - Forte) Oidermaad ja dr. Mäendit (naisarst, kes juhatas rajoonihaiglat, nimi on raportis Maend.).
Metsavend pages haiglast karkudel
Poliitilisest meelsusest ja olulistest sündmustest Abja kandis räägib üldraport näiteks, et 1952. aastal püüti Abja lähedalt metsast kinni üks metsavend, kes olla haavatuna kohalikus haiglas valve all olnud. Metsavend põgenes karkudega. 1953. aasta kevadel olid 12-15 kooliõpilast ja nende õpetaja aga arreteeritud, kuna nad olid levitanud kommunismivastast propagandat ja soovitanud inimestel välismaa raadiojaamu kuulata.
Taristu kohta ütleb raport niipaljukest, et üldist veevärki Abjas pole, igaühel on oma kaev. Vesi neis on aga hea kvaliteediga. Elektrit saavat alevik Ellamaa elektrijaamast (see töötas aastani 1966 ja asub Harjumaal Turbas - Forte), aga elektrivooluga varustatus teab kui hea ei ole, igal hommikul on paaritunnine katkestus.
Raport annab veel teada sedagi, kui palju maksab Abjast Norilski sunnitöölaagrisse kirja saatmine. Lihtkiri läheb kohale 30-kopikase margiga, õhupostikirja hind on üks rubla. Sunnitöölisele saadetav pakk võib kaaluda kuni kaheksa kilo ja neid saab saata ainult suvel.
Kaardi inglisekeelne legend on aga neljal leheküljel siin:
