Hipisõdalased? USA armee plaanib tellida laskemoona, millest kasvaksid hiljem lilled

Plaani eesmärgiks on siiski saaste vähendamine sõjaväe treeningutel, mitte see, et pärast kellelegi kuuli pähe laskmist kolbas olevast august rõõmus roosinupp välja poeks.

Nagu paljudel treeningpolügoonidel üle maailma, kasutavad ka USA sõjaväelased harjutusväljakutel päris laskemoona. Pärast relvadest välja tulistamist jääb see loodusesse vedelema ning kahjustab seda, kuna metalliühendid lekivad tasapisi keskkonda ja mürgitavad floorat ja faunat. Nüüd leidis armee juhtkond, et selline olukord peab lõppema ning teatati, et oodatakse ettepanekuid biolaguneva laskemoona tootmiseks.

Vähe sellest. Popular Mechanics kirjutab, et armee loodab, et laskemoon mitte ainult ei laguneks, vaid sisaldaks taimeseemneid, mis oleksid vastavuses sellega, millises keskkonnas need relvast välja lastakse. Ehk – kui paugutamine toimub kõrbes, kasvaksid laskemoona jäänustest kõrbetaimed; kui lasketrenni tehakse kusagil parasvöötmes, siis jälle sellele iseloomulikud taimeliigid.

Väidetavalt on sellist laskemoona juba ka testitud. USA Armee insenerikorpuse jahedate regioonide uurimise ja insenerlahenduste labor (CRREL) on demonstreerinud spetsiaalselt aretatud seemneid, mida saab biolagunevatesse liitmaterjalidesse paigutada. Seemned ei hakka arenema enne, kui need on mitmeid kuid pinnases veetnud ja neid ümbritsev materjal lagunenud.

Nüüd oodatakse 8. veebruarini ettepanekuid ja pakkumisi, et keegi võtaks sellest materjalist ka ehtsad, tulistatavad biolagunevad „lillekuulid“ päriselt valmis teha. Kuulideks pole neid tegelikult õige nimetada, kuna jutt on moonast suurusega alates 40 millimeetrist (sellise suurusega on granaadiheitja granaadid) 120 mm (miinipildujamiinid, tankimürsud) ja mõnel puhul isegi 155 mm-ni (haubitsamürsk) välja.