Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Stockmanni ümbruse rohkete muutuste lugu
Pärnu maanteelt alguse saav ja tänasest oluliselt kitsam Liivalaia tänav muutus enne Teist maailmasõda natuke enne Pleekmäel asuvat 1721. aastal pühitsetud Kaasani õigeusu kirikut veelgi kitsamaks Kaasani tänavaks. Kui olla täpne, siis oli 1930. aastate keskel liidetud Liivalaia tänavaga (Suur)Juhkentali tänav. Kui Liivalaia tänav nimetati 1944. aastal ümber Viktor Kingissepa tänavaks, jäi Juhkentali tänav kandma Liivalaia tänava nime.
Kunagise Kaasani tänava ääres asunud mõned puumajad on veel tänagi alles kohe kiriku vastas. Teispool kirikut olid vanad kasarmud ja sealt edasi kulges enne sõda otsejoones (Suur) Tartu maantee suunas Klaasingi tänav ja sellega alguses paralleelselt Heeringa tänav, millest sai edasi Tartu maanteele Puuvilja (hilisema Saali) tänava kaudu.
Kitsas Klaasingi, hilisem Paberi tänav kulges praeguse Liivalaia tänava joonel Stockmanni kaubamaja kõrval, kus toona asus ajaloolise Jaaniveski kohal Johansoni paberivabrik. Omaaegne vabriku korstna alusmüür on veel tänagi alles. Puuvilja tänav asus aga 1954. aastal ehitatud stalinistliku kõrge nurgatorniga hoone hoovis, kus on üks selle kadunud tänava äärde 1936. aastal ehitatud kivimaja tänagi veel alles.
Et piirkond on nii palju muutunud, tasub Regio kodulehelt võrdluseks uurida 1930. aasta Tallinna plaani, mida näeb siit.
1970. aastate esimeses pooles rajati Pärnu ja Narva maanteed ühendav nn ringmagistraali. Kaasani kiriku kõrvalt kuni Narva maanteeni raiuti tollase Kingissepa tänava pikendus. Suur osa sealsest hoonestusest oli hävinud 1944. aasta märtsipommitamises. Säilinud majadele ei antud aga armu. Teelaienduse ohvriks langes ka suur tükk Kaasani kiriku aiast, samuti kümned ajaloolise Liivalaia tänava lõunapoolse külje puumajad Pärnu maanteest Juhkentali tänavani. Linnaplaanilt kadus ka nüüdse Pronksi tänava kohal Tartu maantee poolses otsas asunud lühike Elisabeth Aspe tänav. 1992. aastal taastati Liivalaia tänava nimi Pärnu maantee ja Tartu maantee vahelisel alal. Linnakaardile tekkis taas ka Juhkentali tänav.
Maakri tänava ja Jaani Seegi kiriku vaheline hoonestus elas aga suures osas üle nii sõja kui nõukogude võimu ja tõmmati maha niisiis alles selle sajandi alguses Tartu maantee läbimurde ja uute kõrghoonete rajamise käigus. Tänase läbimurdega risti asus Tornimäe tänav, kust viis Väike-Pääsukese tänav Pääsukese tänavani. Selles tänases kaasaegses citys asuvad ka osaliselt säilinud kunagise Grünvaldi nahavabriku hooned.
Maakri tänavale ja asumile andis nime 18. sajandil elanud kangurite tsunfivanem C.L.Macker. Pääsukese ja Tornimäe tänavale aga vastavalt sealsed majaomanikud Carl Schwalbe ja Saaremaalt pärit töömees Tornimäe Adam.
Tõsi, ka täna leiame linnaplaanilt Tornimäe, Pääsukese ja Väike-Pääsukese tänava. Nende kulgemisjoon ja pikkus on aga suures ulatuses oluliselt muutunud. Rääkimata kerkinud uushoonestusest. Ajalooline Tartu maantee siht teisel pool Jaani Seegi kirikut on aga muutunud pärast läbimurde rajamist sisuliselt kõrvaltänavaks.
Piirkonna ajaloolist hoonestust ongi täna osaliselt alles vaid Tartu maantee vana sihi ääres ja Maakri tänavas, mis algas omal ajal Kaasani kirikut ümbritsenud Sibulaküla tänavaterägastikust ja lõppes praeguse Meloni kaubamaja kohal. Maakri tänav katkeb tänapäeval Pääsukese ja Kuke tänava ristil. Muide, sealsamas kõrval asuva Radissoni hotelli alla jääb kunagine Kana tänav.
Kaasani kiriku tagant, seejärel Maakri tänava äärest ja siis tänase Kivisilla tänava joonel mere suunas voolas kuni 1930. aastateni avatuna Härjapea kitsas, aga kiirevooluline jõgi, millel keerlevate veskite veejõud panigi aluse piirkonna tööstustele.
Rävala (algselt Lenini) puiestee rajati aga 1940. aastate teises pooles läbi märtsipommitamises hävinud kesklinna kvartalite.
Ja veel. Tartu maantee läbimurde rajamise käigus tulid välja keskaegse Jaani seegi kompleksi säilinud alusmüürid, mida nüüd sinna rajatud muuseumis kaeda saab.
Järgmisel korral räägime Rakvere linnuse ajaloost.
