Itaalia keeles on sidrun limone, jook limonata, prantsuse keeles aga vastavalt limone ja limonade, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

18. sajandil, mil kogu Euroopas peeti prantsuse keelt eriti peeneks, võeti prantsus­keelseid sõnu rohkesti üle ka teistesse keeltesse.

Nii jõudis ka sõna limonade prantsuse keelest vene ja saksa keele kaudu eesti keelde, kuid meie kirjutame „limonaad“ ning hääldades on sõna rõhk esimesel silbil.

Gaseeritud puuvilja- ja ­marjajookide hulgitootmist alustati 19. sajandi ­keskel. Samal ajal muutus ka „limonaad“ karastusjookide üldnimetuseks.