Õudsed ööloomad: Brasiilia vampiirnahkhiirele hakkas ootamatult inimveri mekkima

Brasiilias elab kolm veretoidulist nahkhiireliiki, kellest vaid üht on seni imetajate (kari- ja koduloomade) verest toitumisega seostatud. Selgub aga, et ka üks teine nahkhiir on nüüd hakanud imetajaverele mõeldes keelt limpsama. Ja seda loomakest huvitavad inimesed.

Vereimejaid nahkhiiri elab Ameerikas kolme liiki. Neist vaid üks - suur-vereimeja ehk Desmodus rotundus on selline, kes igapäevaselt (õigemini igaöiselt) imetajate verd eelistab. Nende parasiitide põhitoiduks on koduloomade – lehmade, hobuste ja sigade veri. Väga harva juhtub, et suur-vereimeja inimestele hambad sisse lööb.

Lisaks suur-vereimejale elavad Brasiilias aga ka karvasjalg- vampiirnahkhiir (Diphylla ecaudata) ning valgetiib-vampiirnahkhiir (Diaemus youngi). Seni on arvatud, et need liigid toituvad eranditult lindude verest, nüüd aga selgub, et üks kahest on lisanud oma menüüsse ka inimeste vere.

Et imetajaliigi jaoks on evolutsiooniline areng veretoiduliseks niigi väga keeruline protsess, ei tundunud teadlastele tõenäoline, et nahkhiir oleks võimeline ühtäkki lihtsalt niisama lindudelt imetajatele ümber spetsialiseeruma. Lindude ja imetajate veri on koostiselt ja toitainete seisukohast erinev. Lindude veres on näiteks rohkem rasvained ja vett, sellal kui imetajate veres on rohkem valke.
Kui suur-vereimeja on kohastunud paremini ohvrite veres leiduvaid valke töötlema, siis teised kaks liiki suudavad jälle paremini linnuveres leiduvat omastama. New Scientist märgib, et kui varem katsena linnuveretoidulistele nahkhiirtele vaid sea- ja kitseverd ette anti, surid mõned neist lausa nälga.

Kui nüüd aga Pernambuco ülikooli teadlased üht Diphylla ecaudata kolooniat uurisid, leiti nende väljaheidetest lisaks lindude DNA-le ka inimese oma. See on selge, aga väga üllatav tõend sellest, et loomad on kohandunud inimverest toituma.

Teadlased täheldasid sedagi, et samaaegselt on kaks linnuliiki, mis on seni olnud sellele vampiiriliigile põhitoiduseks, piirkonnast kadunud. Järeldati, et seetõttu hakkasid need nahkhiired ümbruskonna talunike kanu ründama ja paistab, et mõnel puhul harjuti hambaid ka kanadest pisut suurematesse, aga samuti kahel jalal tatsavatesse olenditesse lööma.

Kuidas nahkhiireliik inimverd seedida suudab, on selgusetu. Teine küsimus on, milline oht sellest inimestele kujuneda võib – ennekõike läbi erinevate viiruste, mida nahkhiired kanda võivad.