Prantsusmaa keelustas plastikust toidunõud – kas Eesti on järgmine?
Väidetavalt on keeld vastuolus Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõttega; samuti kardetakse, et biolagunev plastik leiab edaspidi veelgi kiiremini tee loodusesse kui praegu. Rohelise maailmavaatega inimesed aga rõõmustavad ning küsivad: kas ja millal võiks Eesti prantslaste eeskuju järgida?
Klassikaliste mittelagunevate plastiknõude keeld on järgmine samm pärast möödunud suvel toimunud kilekottide keelustamist ning täidab Prantsusmaal 2015. aastal vastu võetud tegevuskava (The Energy Transition for Green Growth Act) eesmärke. Prantsusmaa presidendi, François Hollande’i, sõnul saab riik seeläbi “eeskujuks läbi kasvuhoonegaaside vähendamise, energiakasutuse mitmekesistamise ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu.” Plastiku kasutamise vähendamisega seotud tegevused täidavad tegevuskava eesmärki, mille kohaselt peab aastaks 2025 vähenema ladustamisele mineva prügi hulk 50 protsendi võrra.
Aastaks 2017 on kavas asendada kõik seni Prantsusmaal iga-aastaselt toodetud 17 miljardit kilekotti biolagunevate kottidega, mille tootmiseks on kasutatud kartuli- ja maisitärklist.
Asko Lõhmus, Tartu ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja, kinnitab, et bioplastikud on teaduskirjanduses arvatud 15 prioriteetsema globaalse keskkonnauuringute prioriteedi hulka. Biolagunevate plastikute keskkonnasõbralikkust kommenteerides rõhutab Lõhmus: “On ilmne, et küsimus on mitte ainult lagunemisprotsessis ja selle vahesaadustes ja lõpp-produktide vabanemises, kasutamises või ladustamises, vaid ka algse tootmisprotsessi energia- ja kliimatõhususes.”
Mis on biolagunev plastik?
Loe edasi siit
