California pealinn kutsus konksumeeste abil esile hiigelsuure üleujutuse
Pealtvaatajate mass kogunes üleeile vaatama Sacramento kalatõkke luukide avamist, millega üritati ohtlikult kõrgele kerkinud Sacramento jõe veetaset alandada, sealset vett madalamatele aladele suunates, paraku jäi ööpimeduses toimunud avamine paljudel siiski nägemata.
Kuigi California on viimastel kuudel vaevelnud pigem kurnava kuivuse käes, tabas eriti osariigi põhjaosa eelmisel nädalal suur lumeuputus ja ennekõike Sacramento jõgi, mille kaudu sealsed sulamisveed San Francisco suunas valguvad, hakkas kerkima üle kallaste. Tõelisesse uputuseohtu sattus West Sacramento linn.
Sacramento weir on 48 puidust uputuseluugiga kalatõke, on valminud juba 1916. aastal ja iga luugi avamine toimub traditsiooniliselt käsitsi, eriliste konksude abil, mis muudab sündmuse veel eriti huvitavaks vaatamisväärsuseks. Viimati avati sealseid luuke aastal 2005, nüüd aga oli nende avamine lausa hädavajalik samm linna hullemast päästmiseks. Yolo Bypass (otsetõlkes ümbersuunamine) on naabruses asuv laialdane tulvaala, kuhu on võimalik üleujutuse korral tulvavesi suunata.
Kui aga Sacramento weiri luugid avada, tuleb arvestada keeruliste asjadega. Esiteks on luugud avatavad käsitsi ja ka suletavad käsitsi, viimast alles siis, kui veetase on täielikult alanenud. Kalatõkke avamisel saab Yolo Bypassi alast sisuliselt hiigelsuur sisemeri. Kalad ujuvad üle tõkete, linnud kogunevad pidusöögile, jne. Kuidas kalatõkke luuke avatakse, õpetab väljaanne The Sacramento Bee (klõpsa siin)
Otsust kalatõket avada ei langeta linnavõim sugugi kergekäeliselt, vaid ikka USA armee insenerikorpuse karme nõudeid järgides, mis kohustab tekkiva üleujutuse mõõtmeid täpselt ette arvutama.
Otsustada saab üldse alles siis, kui veetase Sacramento jões on kerkinud juba 30 jalga (9,144 meetrit) ja veepinna edasine tõus on paratamatu. Arvestades kui palju see kuivav osariik veevarustusest sõltub, ei taheta vett lihtsalt põllule saata. Naabruses paiknevad veehoidlad omavad õigust ka sellesse otsusesse sekkuda.
California on tuntud põuaperioodide poolest, kuid ka üleujutused on olnud krooniliseks probleemiks nii kaua, kui osariigi ajalugu mäletatakse, hiljemalt 1850. aastatest peale. Põhjus on selles, et osariigi kliima on ülimalt muutlik.
California pealinn Sacramento asutati aastal 1850, elab seal veidi alla 500 000 inimese, üle jõe paikneb alles 1987. a. asutatud West Sacramento linn 50 000 elanikuga. Praegu on sealkandis 11 kraadi sooja.
