Snaiprikool hoiab elus olulist võimet

Snaiprikool õpetab noori rühmaülemateks saavaid ohvitsere, kuidas rakendada täpsuslaskureid oma rühmas või kuidas rakendada nende rühmaga liidendatud kas 7,62 mm või siis 8,6 mm kaliibriliste relvadega snaipriüksusi.

Teine snaiprikooli ülesanne on lahingukoolis välja õpetada vanemallohvitsere, kes saavad rühmavanemateks ja sõjaaja kompanii veebliteks. Väljaõppe põhirõhk lasub sellel, et veeblid oskaksid lisaks relvade kasutamisele neid ka asjatundlikult hooldada, hoiustada ja tagada kogu materjaltehnilise baasi käitlemine alates laskemoonas kuni relvani. Väljaõpe annab lisaks ka relvade esmase remontimise ja defekteerimise oskuse.

Snaiprikooli põhiülesanne on ka tegevväelastest koosnevate ja lahingupataljonide koosseisu kuuluvate snaipriüksuste väljaõpetamine. Väljaõppega alustavad meeskonnad on juba läbinud SBK ja NAK-i kursuse ja järgnev ettevalmistus tagab selle, et meeskonnad suudavad täita õppusel Kevadtorm pataljonile pandud ülesandeid, mille hulka kuuluvad erinevad kaitse- ja viivitusülesanded, rünnaku toetamine snaipritegevusega või siis snaiprivastane tegevus (countersnaiping).

Snaipriks saamiseks lihtsalt heast laskmisest ei piisa

Valitud erialal spetsialistiks saamine algab motivatsiooni leidmisest. Tuleb mõista enda ees seisvaid eesmärk ja näha, kuidas snaipri tegevus sobitub lahingruumi. Snaipreid motiveerib oma võimeid arendama mõistmine, kui suur mõju nende tegevusel on.

Tulevase spetsialisti valik algab juba SBK ja jätkub NAK-i ajal snaiprikursustel, kus selgitatakse välja kandidaadi vastavat eriala toetavad isikuomadused ja eeldused. Kursuse läbinud peavad olema tugeva närvikavaga väga head laskurid, kes peavad vastu keerulistes ilmastikutingimustes ning on selge mõistuse, kiire mõtlemise ja hea arvutamisoskusega. Snaiper peab mõistma operatsiooniplaani ja saama aru oma rollist selles.

Paljud snaipri tööks sobivad eeldused on loodusega kaasa antud, sest päris kõike lihtsalt harjutades saavutada pole võimalik. Tasakaalukad ja rahulikud eestlased sobivad snaipriks keskmiselt paremini.

Snaiprikooli areng ei peatu

Kooli areng on pidev. Selgitatakse välja võimalikke võimelünki, selgitatakse need välja ja valmistatakse ette tegevusi võimekuse tõstmiseks. Täiustatakse snaiprivastase tegevuse väljaõpet ja jätkatakse KVÜÕA lõpetanud noorte ohvitseride ja vanemallohvitseride väljaõpet. See on tulevikku suunatud tegevus, sest hästi väljaõpetatud kaader, kes tunneb taktikat, relvi ja relvade hooldust, vähendab tunduvalt probleemide tekkimise võimalusi.

Kuigi kooli restruktureerimise järel toimunud tööga saavutati brigaadikoosseisude jaoks vajalikud eesmärgid, toimus töö võimete piiril. See paneb snaiprikooli vajaduse ette võtta juurde uusi inimesi. Kaitseväe juhtkond on sellega hästi kursis ja uues riigikaitse arengukavas liigutakse valdkonnas jätkusuutlike lahenduste suunas.

Snaiprikool aitab luua teoreetilised alused, millised on lahingusituatsioonid, kus ja mida tahetakse saavutada. Vastavalt sellele hakatakse testima varustust ja relvastust, läbi mõtlema kogu materiaal-tehnilist baasi. Mõeldakse läbi üksuse tegevuskavad rühma, kompanii või pataljoni koosseisus või iseseisvalt, lisaks kombineerituna tankitõrje- või luurerühmaga jne. Teoreetiliste mudelite läbimängimine aitab luua reaalsed plaanid, milles on kirjas, mida vajatakse oma eesmärkide saavutamiseks: vahendid, relvastus, laskemoon, lisaseadmed näiteks pimeduse, udu vms korral. Suureks abiks plaanide elluviimisel on üleatlandiline koostöö meie NATO liitlastega.

Laskemoona vallas toimub pidev areng ja ka Eesti kaitsevägi püüab ajaga kaasas käia ja jätkuvalt hoida oma laskemoon nüüdisaegsel tasemel. Parem laskemoon, moodsad lisaseadmed, rohkem mobiilsust, millele lisaks selgitatakse välja ja määratakse kindlaks, kuidas brigaadid saavad tekkivat või olemasolevat operatiivvõimet kõige efektiivsemalt kasutada – just need on teemad, mis snaiprikooli töölaual aktuaalsed on.

Koos uue relvastuse ja laskemoonaga töötatakse välja ka uued protseduurid ja meetodid. Oluline on õppida tegutsema erinevates tingimustes, näiteks linnalahingu oludes, mis nõuab spetsiifilisi oskusi, näiteks laskmist oletatavate varjatud sihtmärkide pihta, mis asuvad varje taga. Snaiprikooli tööks on välja selgitada, kuidas erinevat tüüpi laskemoon mõjutab erinevatest materjalidest varjeid.

Äärmiselt oluliseks peetakse järelkoolitust, mille järele on suur vajadus, kuid mis nõuab isikkoosseisu suurendamist. Snaipri erialal on ilma järelkoolituseta võimekuse püsivat head taset keeruline tagada, aga taseme hoidmine on otseselt seotud lahinguüksuste võimekusega.