Hiina ime Huaxi - pilvelõhkujaga näidisküla, mille rikkad elanikud ära kolides kõigest ilma jäävad
Daily Mail kirjutab, et asula tähistas eelmisel aastal 55. sünnipäeva. Huaxis, mis Hiina standardite järgi on küla, paiknevad muuhulgas 72-korruseline Eiffeli tornist kõrgem pilvelõhkuja ja pikad ühesuguste villade read. Ringi lendavad koptertaksod. Pilvelõhkujas asub lukshotell, mille kõige kallimas presidendisviidis veedetud öö eest esitatakse mahlane 13 000 euro suurune arve.
Kõigil elanikel (neid on külas kokku 2000) on väidetavalt pangaarvel enam kui miljon jüaani (135 000 eurot). Igale perele antakse kohalike võimude poolt auto ja villa, kui neil õnnestub külasse kolida.
Huaxi asub Jiangsu provintsis ja kuulub halduslikult Jiangyini linna alla. Jiangsu on mereäärne kant, mis on tuntud viljakate põllumaade ja kaunite maastike poolest. Küla jääb Shanghaist umbes kahetunnise sõidu kaugusele.
Kuidas täpselt Huaxist selline kullaauk sai, on pisut segane. Külaelanikud ise oma rikkusest ei räägi ja ajakirjanikke Huaxisse ei lubata või siis saavad nad kohalike võimude poolt korralikult peedistatud. Hiina riiklik meedia kirjutab Huaxist kui sotsialistlikust mudelkülast ning ametlike allikate järgi on jõukuse taga 2013. aastal surnud mees nimega Wu Renbao, kes oli vanasti küla parteisekretär. Renbao "aus ja kaasaegne" juhtimine oligi ametliku versiooni järgi see, mis Huaxi jõukusele viis. Peaaegu kõigil piltidel, mis riigimeedias mehest ilmunud on, kujutatakse teda rõõmsa rahvamassi ees kõnet pidamas.
2014. aastal Hiinas välja antud ilmunud raamat "Moodsa Hiina majandusstrateegiad ja praktikad" selgitab jõuka küla fenomeni omal moel.
Nimelt olla 70ndate aastate lõpus pärast Suurt Kultuurirevolutsiooni küla juhtkond Renbaoga eesotsas vastu võtnud julge otsuse - kogu põllutöö usaldati väikesele hulgale elanikest ja kõik ülejäänud pandi tootvas sektoris rakkesse. Raamatu järgi ongi tööstuslik rügamine Huaxi teistest Hiina küladest ja paljudest linnadest rikkuselt ette rebinud. Aastal 1994 asutati kohalik korporatsioon, mis toodab ja ekspordib muuhulgas terast ja tekstiili, aastal 1999 läks tööstusküla börsile.
Rikkus ja heaolu (maja, auto, tasuta tervishoid ja muuhulgas ka tasuta toiduõli) tulenevad raamatu põhjal sellest, et suurem osa elanikest töötab küla omanduses olevates ettevõtetes ning inimesed saavad kätte kolmandiku oma töötasust. Ülejäänu kasutavad firmad majandustegevuseks.
Kui lahkud, kaovad ka hüved
Kuldse õnneküla tumedama poolena tuuakse välja, et inimesed töötavad seitse päeva nädalas ja kõikjal kaigub ruuporitest küla teemalaul, mis algab sõnadega "taevas Huaxi kohal on kommunistliku partei taevas". Kriitikute hinnangute järgi on tegu lihtsalt potjomkinluse, propaganda või suure maffialaadse perefirmaga. Külast minema kolides võid oma pangaarvel oleva raha ja muud hüved unustada.
Näiteks kirjutas väljaanne Southern Weekly viis aastat tagasi, et Huaxi edu põhineb paljuski ümbritsevate külade endaga liitmisel. Uute külade Huaxi ja selle juhtkonna alla tõmbamisega võtsid ametnikud endale ka umbes 33 000 uuselaniku varad, mida kasutati 2000 elanikuga "vana" Huaxi arendamiseks. Uued tulijad pidid lehe andmeil jääma nadidesse oludesse virelema.
Aktivist Gu Zhijian on öelnud USAs asuvale hiina telekanalile New Tang Dynasty Television, et 90 protsendi Huaxi rikkusest kuulub Wu Renbao perele. "Wu lõikas kasu valitsuse soovist luua ideaalne, rikas küla," lisas ta ja ütles, et Wu juhtis küla samamoodi nagu kompartei riiki ja elanikel polnud tegelikult mingeid majanduslikke või sotsiaalseid vabadusi. Veebifoorumites on väidetud veel sedagi, et Huaxi elanikud ei saa oma rikkust pangast loata välja võtta ja oma suva järgi kasutada.
