Aastaid astronoomidele mõistatuseks olnud müstiliste raadiolainete pursete lähtepunkt on teada
Viimase kümne aasta jooksul on astronoomid registreerinud kosmoses liikuvaid erakordselt tugevaid raadiolainete purskeid või plahvatusi. Inglisekeelne termin, mida nende puhul kasutatakse, on FRB (fast radio burst) ja esimene neist avastati aastal 2007. Need kestavad vaid mõne millisekundi, ent genereerivad sel hulgal energiat, mis on võrreldav 500 miljoni Päikese omaga. Seni polnud teada, kust need lainetepursked pärit on või mis neid põhjustab. Oli ka neid, kes spekuleerisid, et tegemist võib olla mõne maavälise tsivilisatsiooni "raadiomajaka" väljasaadetavate signaalidega.
Nüüd on teadlased esmakordselt ühe purseteseeria algallika kindlaks teinud ja on selgunud, et see lähtub ühest pisikesest kääbusgalaktikast, mis jääb meie Linnuteest ja Maast üsna kaugele. Täpsemalt on selle galaktika kaugus maast kolm miljardit valgusaastat, ütles Cornelli ülikooli teadlane Shami Chatterjee.
Lähtepunkt leiti tänu sellele, et eelmisel aastal tuvastati esimene selline purse, mis kordus. Selleks osutus üks aastal 2012 avastatud sähvatus nimega FRB 121102. Kasutades USA-s New Mexico osariigis asuvat teleskoobisüsteemi, suudeti algallika asukoht paika panna.
Ent mis seal kauges galaktikas neid purskeid põhjustab, on veel siiski selgusetu. Juhtiv teooria on, et selleks võib olla noor neutrontäht ehk pulsar – see on väga tihe taevakeha, mis on Päikesest 8-30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadiumiks pärast seda, kui tähe kütus lõppeb ja selle tuum kokku kukub. Neutrontähtedele on omane, et need saadavad väga kiiresti pööreldes välja regulaarseid raadioimpulsse.
Et FRB 121102 on ainuke teadaolev korduv raadiolainete purse, pole välistatud, et selle tekkepõhjus on teiste FRB-de tekitajatest erinev.
