Ainult ühel Päikesesüsteemi kuul on magnetväli (ja mis sellest sõltub)

Enamasti on kuud üsna rahuliku loomuga taevakehad. Suurem osa neist pole muud kui peremeesplaneetide ümber tiirlevad külma kivimi kamakad, mille põues geoloogiline aktiivsus praktiliselt puudub.

Jupiteri tavatult kopsakas kuu Ganymedes erineb muudest meile tuttavatest looduslikest kaaslastest kahe asja poolest.

Esiteks on Ganymedes koos oma Maaga sarnaselt rauaküllase, vedela tuumaga teatud määral geoloogiliselt aktiivne.

Teiseks on Ganymedes selle sulamaagist tuuma tõttu ainus kuu meie Päikesesüsteemis, millel teadaolevalt on magnetväli.

Tänu magnetvälja olemasolule esineb Ganymedese hõredas atmosfääris virmalisi, mida tekitavad Jupiterilt lähtuvad plasmaenergia-vood samamoodi nagu Maa magnetvälja ja päikesetuule koosmõju tekitab meie koduplaneedi pooluste lähistel nn põhja- ja lõunavalgust (ld aurora borealis ja aurora australis).