Dinosauruste kadumisele leiti uus võimalik põhjendus - liiga pikk munas veedetud aeg
Kui pikka aega on arvatud, et lennuvõimetute sauruseliikide kabelimatsuks sai hiiglaslik asteroid, mis umbes 66 miljonit aastat tagasi Maale otsa põrutas, siis nüüd on selle teooria kõrvale üks täiendav versioon kerkinud.
Nimelt leiti, et lennuvõimetute sauruste haudeperiood oli palju pikem seni arvatust. Ühe liigi puhul oli väike dinosaurus munas veetnud tervelt kuus kuud. See tähendab, et sellised liigid olid teiste, kiiremini arenevate loomaliikidega võrreldes ebasoodsas olukorras.
„Arvame, et meie avastused aitavad mõista, mis dinosaurused kriidiajastu lõpul välja surid, samas kui kahepaiksed, linnud, imetajad ja teised roomajad selle edukalt üle elasid,“ ütles bioloog Gregory Erickson Florida ülikoolist.
Varem arvati, et dinosaurused haudusid munast poegi välja umbes sama kaua kui nende lindudest järeltulijad ehk periood oli 11 kuni 85 päeva pikkune. Munad olid mõnel puhul päris suured, kaaludes kuni 4 kilo ja olles mõõtmeilt võrreldavad võrkpalliga.
Nüüd analüüsiti kahe erineva sauruse – umbes lambasuuruse prototseeratopsi ja ühe hiiglasliku hadrosauruseliigi nimega Hypacrosaurus embrüote fossiile. Embrüote lõugu uuriti kompuutertomograafiaga ja lõugades leidunud hambaalgeid analüüsiti võimsate mikroskoopide all.
Selle tehnikaga leiti esmakordselt sauruseembrüote hammastelt kasvuringid, mis meenutavad pisut puude aastarõngaid. Ent need ei lisandu mitte iga aastaga, vaid uus ring ja kiht lisandub iga päevaga. Ringide järgi on võimalik kokku lugeda, kui kaua iga saurus munas viibinud oli.
Leiti, et väiksema sauruse ehk prototseeratopsi loode oli munas olnud juba kolm kuud ja hypacrosauruse oma kaks korda sama kaua ehk peaaegu pool aastat.
„Ma olin täiesti rabatud,“ ütlesi Erickson. „Nii pikk haudeperiood võis munad ohtu seada kiskjate, põudade või üleujutuste poolt. Kui vanad saurused pidevalt munade juures valves olid, võib arvata, et ka nemad olid pikki perioode järjest ohustatud.“
Kui juurde lisada elukeskkonna järsk halvenemine ja liikidevahelise konkurentsi tihenemine, mis pärast Chicxulubi asteroidi Maaga kokkupõrkamist kindlasti toimusid, tähendab see, et need ohufaktorid tõusid oluliselt.
Tõsi, teadlased nendivad, et nad on praeguseks uurinud vaid kahe taimetoidulise ja neljal jalal kõndiva dinosauruseliigi kivistisi. Seda, kui pikk oli teropoodide ehk kahel jalal kõndivate lihasööjate dinosauruste, kellest arvatakse põlvnevat tänased linnud, haudeperiood, veel öelda ei osata. Järgmisena ongi aga plaanis uurida, kui kaua näiteks kahel jalal liikuv kiskja Velociraptor oma mune haudus. Ei saa välistada, et asteroidiga kokkupõrkele järgnenud karmides oludes osutusid eelistatuks just need liigid, kes haudumisega kiiremini maha said, ütles paleontoloog Stephen Brusatte Edinburghi ülikoolist.
