Peeglike, peeglike seina peal, kes on olnud kõige paksem inimene ilma peal?

Kui te olete tahtnud teada suurimat vööümbermõõtu, mis kunagi elaval inimesel mõõdetud, jõudsite nüüd lõpuks õigesse kohta.

Guinnessi rekordite raamatu andmetel mõõdeti suurim vööümbermõõt 1987. aastal New Yorgis Hempsteadis elaval Walter Hudsonil (elas 1944-1991), nimelt kolm meetrit ja kaks sentimeetrit. Oma tipphetkel kaalus Hudson 543 kilogrammi, olles sellega küll vaid raskuselt kuues inimene maailmas. Maailmakuulsaks sai mees siis, kui enam vannitoa uksest läbi ei pääsenud ja oli vaja üheksa tuletõrjuja abi, et ta tagasi voodisse aidata.

Hudson iseloomustas oma igapäevast dieeti selliselt: kaks karbitäit vorsti, üks nael (0,45 kg) peekonit, 12 muna, leib (pigem küll sai), neli hamburgerit, neli topelt-juustuburgerit, viis portsjonit friikartuleid, kaks singikamakat või kaks kana, neli keedetud kartulit, neli bataati, suur tükk kooki ja veel midagi vahele näksimiseks. Ka jõi ta ligemale seitse liitrit karastusjooki päevas. Mees suri südamerabandusse 47-aastasena.

Robert Earl Hughes (1926-1958) läks aga ajalukku sellega, et oma 485-kilogrammise kehakaalu juures oli tema rinnaümbermõõt 315 sentimeetrit, vööümbermõõt 310 sentimeetrit. Seega peaks ta ületama Hudsoni tulemuse ka vöö osas. Hughes oli suur meediastaar, kellele rõivaste valmistamise pärast muretses terve maailm, mees aga suri varakult, 32-aastasena, tema kirst, millega mees maeti, meenutas pigem suurt tiibklaverit.

Tuleb välja, et Eesti rekordiomanik vööümbermõõdus neist kahest härrasmehest palju maha ei jää. Kaalult küll. Neeruti selts kirjutab: "Kõigi aegade vägevaim virulane oli 1938. aastal Kadrinas manala teele läinud Alviine Pedriks, kes kaalus 327 kilo. Kunagi teemaja pidanud Pedriksil polnud probleemiks kaks kundet korraga uksest välja tõsta. Tema enda saabumisel avati alati mõlemad uksepooled. Tallinna näitusele sõitis Pedriks raudteeplatvormil. Et 165 sentimeetrit pikk ja 286 sentimeetrise kõhuümbermõõduga Pedriks maha matta, tuli kirst teha poolteist meetrit lai." Pedriks elas 1893-1938.

• Teadlased muidugi ei piirdu ainult mõõdulindiga. Niisiis on välja töötatud ka vöö ja puusa indeks (Waist-to-hip ratio, WHR), kui alternatiiv kehamassiindeksile, näidates, et õunakujulise kehaga inimesed on tõsisemas terviseohus kui pirnikujulise kehaga inimesed. Aga see indeks on kasutatav igas kaalukategoorias inimeste puhul, mitte tingimata paksude puhul.

Suurima kehamassiindeksiga (204 kg/m²) kodanik oli praeguseni elav Khalid Bin Mohsen Shaari, sündinud 1991. aastal, kes 2013 kaalus juba 610 kg. Paraku kaotas ta 150 kilogrammi seejärel, kui Saudi Araabia kuningas Abdullah käskis ta haiglasse panna ja seal kergemaks teha.

Veelgi raskem oli Jon Brower Minnoch (elas 1941-1983), kelle kehakaaluks hinnati 635 kilogrammi, aga mees oli liiga lai, et teda üldse oleks võinud kaalule toimetada. Juba 12-aastaselt kaalus ta 133 kilo, 37-aastasena aga hinnanguliselt 635 kilo. 1978. aastal vajas ta erilisi transpordivahendeid, et haiglasse pääseda, seal alandati ta kaalu 216 kiloni. Kolm aastat hiljem, kui ta uuesti haiglasse viidi, kaalus ta jälle 432 kilo. Edasine ravi oli mõttetu, mees suri 23 kuud hiljem ilmselgelt liigse kehakaalu tõttu sündinud tüsistustesse.

Ühe suurema kaalulangetajana peame mainima ka mehhiklast Manuel "Meme" Uribe Garza (1965-2014), kelle kaal oli kerkinud 597 kiloni, aga 2008. aastal doktorite abil välja töötatud dieediga alandas oma kaalu 230 kilo võrra. Surres, 2014, kaalus ta ikkagi 394 kg.

Ameeriklanna Carol Ann Yageri (1960-1994) rekordiliseks kehakaaluks mõõdetud 727 kilogrammi pole kinnitust leidnud, kui ta 1993 haiglasse viidi, kaalus ta 512 kg, ikkagi naiste rekordina. Vööümbermõõt? No kuidas sa seda mõõdad....