Vormel 1 esimene MM: 1950. a maailmameistriks tuli itaallane Farina

Vormel 1 võidusõite oli nähtud ridamisi juba 1946. aastast alates, kuid 1950. aastal jõuti lõpuks esimeste maailmameistrivõistlusteni. Kavas oli seitse etappi, millest üks, Indianapolis 500 läks küll arvesse, aga võistlejad olid seal hoopis teised kui Euroopa etappidel.

Domineerisid kompressoriga Alfa Romeo 158 autod, mis olid oma debüüdi teinud juba 1938. aastal ja osutusid endiselt ülimalt edukaiks, võites kõigil kuuel Euroopa-etapil. Ovaalrajal sõidetud Indy 500 võit võeti autol Kurtis Kraft-Offenhauser.

Punkte jagati esialgu viiele esimesele igal etapil, 8-6-4-3-2, pluss siis üks lisapunkt veel iga etapi kiireima ringi omanikule. Arvesse läks küll vaid iga juhi neli parimat etappi. Punkte sai hooajal 22 juhti.

1. etapp Briti Grand Prix

13. mail 1950 läks esimene MM lahti avaetapiga 4649-meetrisel Silverstone'i ringrajal, kus sõideti maha 70 ringi. Pealtvaatajate seas oli ka kuningas George VI. Osales 26 juhti, kellest lõpetasid punktidel:

• 1. Giuseppe ("Nino") Farina ITA Alfa Romeo 8+1
• 2. Luigi Fagioli ITA Alfa Romeo 6
• 3. Reg Parnell GBR Alfa Romeo 4
• 4. Yves Giraud-Cabantous FRA Talbot-Lago-Talbot 3
• 5. Louis Rosier FRA Talbot-Lago-Talbot 2

2. etapp Monaco GP

Monaco 3181-meetrisel linnarajal peetud etapiga jätkus Alfa Romeote edu, ainult, et nüüd võitis eelmisel etapil katkestanud argentiinlane Juan Manuel Fangio. Scuderia Ferrari meeskond tegi oma F1-debüüdi, võttes etapilt teise ja neljanda koha. 19 startinust koguni üheksa jäi avarii tõttu esimesele ringile, võitja läbis sada ringi.

• 1. Juan Manuel Fangio ARG Alfa Romeo 8+1
• 2. Alberto Ascari ITA Ferrari 6
• 3. Louis Chiron MON Maserati 4
• 4. Raymond Sommer FRA Ferrari 3
• 5. prints Bira THA Maserati 2

3. etapp Indianapolis 500

Kurioosumiks F1 sarjas aastail 1950-1960 oli Indianapolise 500 miili võidusõit, mis peeti erinevate reeglite järgi, kohalikul ovaalrajal, millel Euroopa sõitjaid reeglina ei nähtud ja sealsed sõitjad reeglina ka puudusid teistel F1 etappidel. Võitja läbis 138 ringi, kusjuures, kui vihma poleks sadama hakanud, oleks ta pidanud sõitma 200:

• 1. Johnnie Parsons USA Kurtis Kraft-Offenhauser 8+1
• 2. Bill Holland USA Deidt-Offenhauser 6
• 3. Mauri Rose USA Deidt-Offenhauser 4
• 4. Cecil Green USA Kurtis Kraft-Offenhauser 3
• 5. Joie Chitwood USA + vahetusmehena Tony Bettenhausen USA Kurtis Kraft-Offenhauser kumbki 1p

4. etapp Šveitsi GP

Esimesest reast Bremgarteni 7280-meetrisele rajale startisid kõrvuti Fangio, Farina ja Fagioli, kõik Alfa Romeotel, võiduks tuli läbida 42 ringi. Pikka aega juhtinud Fangio oli sunnitud lõpuks katkestama, Farina tõusis aga MM-i liidriks 18 punktiga.

• 1. Nino Farina ITA Alfa Romeo 8+1
• 2. Luigi Fagioli ITA Alfa Romeo 6
• 3. Louis Rosier FRA Talbot-Lago-Talbot 4
• 4. Prince Bira THA Maserati 3
• 5. Felice Bonetto ITA Maserati 2

5. etapp Belgia GP

Spa-Francorchampsi ringrada oli küll erakordselt pikk, 14,12 km, aga ka väga kiire, esimesed neli sõitjat lõpetasid seal 35 ringi. Alfa Romeod domineerisid, kuid nende tankimise ajal tõusis liidriks Sommer Talbot-Lago roolis, kuni ta mootor plahvatas ja ta pidi katkestama. Etapi järel juhtis MM-sarja Farina 22 punktiga, Fagioli 18 ja Fangio 17 punkti ees.

• 1. Juan Manuel Fangio ARG Alfa Romeo 8
• 2. Luigi Fagioli ITA Alfa Romeo 6
• 3. Louis Rosier FRA Talbot-Lago-Talbot 4
• 4. Nino Farina ITA Alfa Romeo 3+1
• 5. Alberto Ascari ITA Ferrari 2

6. etapp Prantsuse GP

Kiire Reims-Gueux ringrada oli 7815 m pikk, esimesed kaks autot läbisid seal 64 ringi. Kuna Ascari ja Villoresi oma Ferraridel jätsid startimata, oli ka nüüd Alfa Romeotel pidu. Etapi järel tõusis MM-i liidriks Fangio 26 punktiga Fagioli 24 ja Farina 22 punkti ees.

• 1. Juan Manuel Fangio ARG Alfa Romeo 8+1
• 2. Luigi Fagioli ITA Alfa Romeo 6
• 3. Peter Whitehead GBR Ferrari 4
• 4. Robert Manzon FRA Simca-Gordini 3
• 5. Philippe Étancelin FRA + vahetusmehena Eugène Chaboud FRA Talbot-Lago-Talbot kumbki 1p

7. etapp Itaalia GP

Esimene MM sai lahenduse Monza 6,3-kilomeetrisel rajal, millel kolm parimat autot läbisid 80 ringi. Fangio alustas esikohalt, teiselt kohalt startis Ascari, kolmandalt Farina. Farina tõusis esmalt liidriks, teda ohustanud Ascari pidi katkestama, seejärel katkestas aga ka Fangio. Ascari istus küll ümber Dorino Serafini autosse ja lõpetas sellega siiski teisel kohal, Fangio istus ümber Piero Taruffi autosse, aga pidi ka sellega katkestama. Nino Farina etapivõit andis itaallasele piisava edumaa, et aasta kokkuvõttes maailmameistriks tulla.

• 1. Nino Farina ITA Alfa Romeo 8
• 2. Dorino Serafini ITA + vahetusmehena Alberto Ascari ITA Ferrari kumbki 3p
• 3. Luigi Fagioli ITA Alfa Romeo 4
• 4. Louis Rosier FRA Talbot-Lago-Talbot 3
• 5. Philippe Étancelin FRA Talbot-Lago-Talbot 2

1950. a MM-i kuus parimat:

• 1. Nino Farina 30p
• 2. Juan Manuel Fangio 27p
• 3. Luigi Fagioli 24p (28)
• 4. Louis Rosier 13p
• 5. Alberto Ascari 11p
• 6. Johhnie Parsons 9p

Konstruktorite karikaid esialgu veel välja ei antud.

Lisaks nendele seitsmele etapile peeti samal aastal maha 18 väiksemat Grand Prix-võistlust F1 autodele, millest Fangio võitis viis, Farina, Parnell, Whitehead ja Rosier igaüks kaks. Aga need MM-i arvestusse ei läinud.