ExoMars on ESA ja Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos ühine mission, kuhu olulisel määral panustab ka NASA. Missiooni peamine eesmärk on keskenduda praeguse ajastu ühele kõige kaasakiskuvamale teaduslikule probleemile: kas Marsil on kunagi eksisteerinud elu meile arusaadavas vormis, ja kas seal leidub elu ka praegu?

Trace Gas Orbiter hakkab peagi otsima sellele küsimusele vastust Marsi orbiidil tiireldes, analüüsides Marsi atmosfääri, et otsida haruldasi gaase, eeskätt metaani, mis võib viidata teatud keemilistele või geoloogilistele protsessidele. Orbiteri esimene teadusaparatuuri testimine Marsi orbiidil viidi läbi tänavu novembri lõpus. Trace Gas Orbiter toimib ühtlasi sidejaamana teiste kosmoseaparaatide jaoks, eeskätt 2020. aastal Marsile saadetava Marsi pinnase uurimisplatvormi jaoks, mille valmistab Venemaa, ja Euroopa Marsi-kulguri jaoks.

Marsi-kulgur peab suutma võtta proove kuni 2 meetri sügavuselt Marsi pinnasest, kus võib leiduda iidsed biomarkereid, mis pinnasekihi all on kaitstud karmi radioaktiivsuse eest. Marsi pinnase uurimisplatvormil olevad teadusinstrumendid keskenduvad Marsi atmosfääri ja platvormi/kulguri maandumispaiga ümbruse uurimisele.

Tänu sõlmitud lepingule tagatakse Euroopa poolsete missiooni komponentide valmimine ja testimine, mis sisaldab Marsi-kulgurit, mis paigutatakse Venemaal valmivasse maandumismoodulisse, samuti transpordimoodul 9 kuud kestva teekonna läbimiseks ja Marsi atmosfääri jõudmiseks.

ESA panustab maandumismoodulisse oluliste osadega, nagu langevari, radar, inertsiaalmõõteseade, ultrakõrgsagedusraadio osad, ning pardakompuuter koos tarkvaraga. Teadusinstrumendid kulguri ja pinnaseuurimise platvormi jaoks on rahastatud ESA liikmesriikide kosmoseagentuuride poolt, samuti Roskosmose ja NASA poolt. Kulguri ja transpordimooduli mudelid peaksid valmima 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris, koos maandumismooduli osade mudelitega.

“Exomars on ESA kosmoseuuringute programmi nurgakivi,” ütles ESA mehitatud lendude ja robootikavaldkonna direktor David Parker. “Kasutades miniatuurset elu otsimise laboratooriumi ja arenenud robot-tehnoloogiat, uurib missioon Punast planeeti , et leida uusi tõendeid, mis on inimkonda ammu köitnud.”

“Euroopa ja Itaalia kosmoseagentuuride järjekindlus ja püsivus on veennud kõiki osapooli, ja võimaldanud meid jätkata meie tegevust, nii et võime minna selle uudse ja väga keerulise missiooniga edasi,” ütles Donato Ambroso, Thales Alenia Space’i asedirektor.

Missiooni maandumispaika pole veel otsustatud, juba varem välja käidud Oxia Planum on endiselt tugev kandidaat. Sihtregioonis on märgid kunagise vee olemasolu kohta, mis võib tähendada sobivaid tingimusi kunagiste elumärkide säilimiseks.

ESA ja Roskosmos plaanivad maandumiskoha kinnitada lõplikult umbes pool aastat enne starti.

Allikas: ESA

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid