Mozilla teeb Firefox-brauseri tänapäevastamiseks riskantse käigu

Populaarseid internetisirvikuid ehk brausereid on viimasel ajal olnud kolm. NetMarketShare'i andmete põhjal eelistab nende kasutajaskonnast hetkel umbes 56% Google'i Chrome'i, 21% Microsofti Internet Explorerit ja 12% Mozilla Firefoxi.

Firefoxil on seega pikk teekond käia, et brauseriturust vähegi kopsakam tükk endale kahmata. Ja Mozilla teeb edu saavutamise oma toote jaoks peagi isegi raskemaks.

Nimelt lõpetab Firefox septembris arvuti-opsüsteemide Windows Vista ja XP toetamise. Kui arvutis jookseb üks neist süsteemidest, siis Firefoxi enam alla laadida ei saa ja kui see on juba eelnevalt paigaldatud, siis sellele enam värskendusi ei saabu.

Aga juba alates märtsist ei ilmu Vista või XP arvutis jooksvale Firefoxile ka enam kõiki värskendusi ja parandusi, vaid ainult kriitilisemad, ning need võivad saabuda oluliselt hiljem kui uuematele opsüsteemidele.

Firefox on tegelikult juba viimaste brauserite seas, mis endiselt Vistat ja XP-d veel üldse toetab. Nii et toe kadumisest pole hullu, eks?

Vastus on nii "ei" kui ka "jah". Asi selles, et Mozilla avaldas hiljuti statistika, mille järgi Firefoxi eelistavadki suuresti vanemate arvutite kasutajad.

Vaata veebiarendajatele mõeldud statistikat/kokkuvõtet Mozilla lehel

Täpsemalt selgus, et 45% ehk praktiliselt pooled Firefoxi kasutajad on tänapäevases mõistes vanadele arvutitele truuks jäänud.

Tüüpiline on Windows 7 arvuti, millel on vähem kui 4 GB töömälu, Inteli ühe või kahe tuumaga protsessor, emaplaadil asuv Inteli graafikakaart ja 1366 x 768 piksliga ekraan.

See pole muidugi sama asi kui Vista või XP, aga tundub siiski, et Mozillal tasuks oma vanade arvutitega kasutajaid hoida.

Teisest küljest on Mozillal nagunii suur soov Firefoxi moderniseerida, et töökiiruse, turvalisuse ja stabiilsuse osas konkurentidele järele jõuda.

Esimese sammuna on selleks juba Firefoxi väljalaskes 50 kasutusele võetud multiprocess-põhine disain, mis kiirendab tööd kuni 400% võrra ja lehtede laadimist kuni 700% võrra. Seda vähemalt arendajate väitel ja neile kasutajatele, kellel on palju brauserilisasid.

Nii et kokkuvõttes võib vanade opsüsteemide hülgamisest olla nii kasu kui ka kahju. Kasu eeldusel, et uuenev Firefox suudab uusi kasutajaid enda poole võita. Kahju eeldusel, et Firefox uueneb, aga uusi kasutajaid ei võida ja osad vanad peavad samuti loobuma.