Selles süsteemis oli kuni 2013. aasta aprillini 11 viskoossusklassi ja SAE 0W-20 tähistas kõige väiksema viskoossusega õlisid.

1. aprillil 2013 lisandus uus klass SAE 16, 20. jaanuaril 2015 veel kaks, SAE 8 ja SAE 12.

Uute õlide nii HTHS- kui ka kinemaatilise viskoossuse väiksemad väärtused viitavad sellele, et õlid on vedelamad.

See omakorda tähendab suuremat kütusesäästu, kulumiskaitset ja vähem CO2 heitmeid. Vähendades mootoriõli viskoossust kõrgetel temperatuuridel, väheneb mootoris hõõrdekadu. Hõõrdumisel muundub vähem energiat soojuseks, mootori kasutegur suureneb ja kütusekulu väheneb.

Uute klasside kasutuselevõtt tulenes nõudlusest senisest veelgi kütusesäästlikumate õlide järele. Tootjatele tähendab see aga silmitsi seismist keeruka ülesandega, sest üha väiksema viskoossusega õlide arendamisel on omad ohud.

Väikse viskoossusega õlidel on nimelt enamasti suurem aurustumiskadu. Teatud osa mootoriõlist, mis kõrgematel õlitemperatuuridel õlivannis aurustub, juhitakse karterituulutuse kaudu kütuse ja õhu segusse, kus see ära põleb.

Põlemisjäägid võivad negatiivselt katalüsaatorite ja tahmafiltrite tööd mõjutada. Samas kehtib reegel: mida väiksem aurustumiskadu, seda väiksem õlikulu ja seda stabiilsem on ka õli voolavus.

Kui aga õli liigselt aurustub, muutub see aja jooksul paksuks ja kaotab oma kütust säästvad omadused.

Seega peavad uutel mootoriõlidel olema nii väiksed aurustumiskaod kui ka kõik muud mootori sujuvaks tööks vajalikud omadused.

Uute väheviskoossete (SAE 0W-8, 0W-12 ja 0W-16) mootoriõlide puhul tuleb silmas pidada seda, et need on mõeldud uut tüüpi mootoritele ega sobi kasutamiseks vanemat tüüpi mootorites.

Vanemates mootorites oleks nende mõju vastupidine, s.t need soodustaksid mootoriosade kulumist.