Kas taas üks väljasurija? Maailm võib peatselt kiireimast imetajast ilma jääda
Alles mõni nädal tagasi vahendas Forte uudist, et maailma kõrgeim imetaja ehk kaelkirjak on kraadi võrra tõsisemas väljasuremisohus seni arvatust. Täpsed kaelkirjakute numbrid tulid sealjuures paljudele teadlastelegi väga ebameeldiva üllatusena. Nüüd selgub, et ka maailma kiireima imetaja gepardiga on lood täpselt samasugused ehk siis arvatust märksa täbaramad.
Arvatakse, et gepardeid on praeguseks vabas looduses järel vaid 7100 ja nende asuala on praeguseks vaid 9 protsenti varasemast. Aasias elavate gepardite hulk on enim kahanenud, Iraanis on neid Londoni zooloogiaühingu ja eluslooduse säilitamise ühingu (WCS) hinnangul alles vaid umbes 50. Zimbabwes on gepardite arv kukkunud 85% võrra vähem kui 10 aastaga ehk siis 1200 loomalt 170le, mistõttu leitakse nüüd, et Punases raamatus tuleks loomaliigi staatus muuta haavatavast ohustatuks.
Gepardite kohta on andmeid raske koguda, kuna kaslane on üsna pelgliku eluviisiga ja seetõttu on ka nende arvu kahanemine toimunud inimesele märkamatult, ütleb dr. Sarah Durant, kes nii Londoni zooloogiaühingu kui eluslooduse säilitamise ühingu liige on. Gepard on üks maailma enim ruumi vajavaid lihasööjaid, kes liigub väga palju ringi. 77% gepardi säilinud elualadest jäävad aga looduskaitsealadest väljapoole, mis tähendab, et loom on inimmõjude suhtes eriti tundlik. Inimesed on küttinud nende saakloomi ja neid endid, elualad on hävinud ja lisaks on pisikesi gepardeid lemmikloomadena erakogudesse smugeldatud.
Mis kiirusse puutub, siis gepardi keskmine sprindikiirus on jahti pidades 64 km/h, aga jälitades on loom võimeline ka lühikesteks spurtideks, mille kiirus võib küündida 112 km/h-ni.
