Vanade patareide abil saab põldu väetada
Kui olete kohusetundlikult utiliseerinud aegunud patareisid kogumispunktides, olete vast mõtisklenud ka selle üle, kuhu need viimaks välja jõuavad.
Asjaolu, et suur osa taaskäitlemisele viidud patareidest leiab viimaks rakendust kultuurmaisi väetisena, võib paljudele tulla üllatusena.
Ehkki see võib kõlada uskumatult, puistatakse vähemalt Ameerika Ühendriikides arvestatav osa ümber töödeldud patareidest maisipõldudele põllurammuks. Kirjeldame põgusalt selle protsessi eri etappe.
Kõigepeale toimetatakse patareid taaskäitluskeskusesse ja sorditakse tüübi järgi. Kõige tavalisemad laiatarbe-patareid, nn leelispatareid saadetakse masinasse, mis need pulbriks jahvatab.
Patareipulber teeb seejärel läbi mehaanilise ja keemilise sortimise protsessi, mille käigus eraldatakse paber- ja teraskate patareielementide koostisainetest nagu tsink, magneesium ja kaalium.
Seejärel segatakse need kolm komponenti mikrotoitaine-rikkaks jahuks (või mõnikord ka vedelaks lahuseks) ning pihustatakse viljapõldudele selleks, et suurendada pinnase mineraalisisaldust ja luua taimedele soodsamaid kasvutingimusi.
Nii lõppebki näiteks taskulambi vooluga varustamisest alustanud patarei omapärane elukaar viimaks põllumullas.
