Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved, kirjutab ERR Novaator.

Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

"Viirustel endil on reeglina väga vähe geene, näiteks HI-viirusel ainult üheksa. Inimestel seevastu 20—25 tuhat. Mõnes mõttes kasutavad viirused inimeste rakke enda paljundamiseks osavalt ära ja lasevad neil musta töö ära teha," selgitas Tim Wang, ajakirjas Nature ilmunud uurimuse esimene autor ERR Novaatorile.

Varasemalt on tõestatud, et sugugi mitte kõik geenid pole inimeste jaoks elutähtsad. Neist mõned võivad olla seda aga HIV-i jaoks. Mõlemale tunnusele vastavate geenide rivist väljalöömisega saaks seega viiruse võidukäiku oluliselt aeglustada.

Isegi, kui teraapia rakendamine kõigil täiskasvanud inimeste rakkudel on praegu teadlaste arsenalis olevate meetoditega võimatu ja lisaks eetiliselt küsitav, võiks muuta nõnda vastupidavamaks immuunsüsteemi rakke, mida HI-viirus esmajoones sihikule võtab.

Selleks tuleb aga kõigepealt iga geen üksikult rivist välja lüüa ja uurida, millist mõju avaldab see viiruse levikule.