Fordi käsu peale: Esimene lennuväli maailmas, mis kõva kattega maandumisraja sai

Asus see lennuväli USA-s Michigani osariigis Dearbornis, tegutses aastail 1924-1947 ja kandis nime Ford Airport. Tegemist oli ühe kõige uuendusmeelsema lennuväljaga maailmas, mis oli teerajajaks sisuliselt kogu tänapäevasele reisilennundusele.

20. sajandi esimesel poolel oli lausa reegliks, et lennuväljad olid pigem murukattega, ka enne 1940. aastat oli Eestis näiteks sillutatud hoovõtu- ja maandumisradadega vaid Ülemistel asuv lennuväli Tallinnas, kõik teised lennuväljad kujutasid endast vaid tasandatud pinnaga lagendikke. 1920. aastatel startisid paljud reisilennukid aga lausa veepinnalt.

Dearborni lennuväli Michiganis oli maailma (või vähemalt USA) esimene väga mitmes asjas:

• esimesed betoonkattega hoovõturajad maailmas
• esimene lepinguline lennupostiteenus
• esimene reisilennu raadiojuhtimine
• esimene lennuväljahotell USA-s
• esimene regulaarne reisilennuteenus USA-s
• esimene reisijaterminal USA-s

Dearborni lennujaama oli kavandanud arhitekt Albert Kahn ja see sai eeskujuks väga paljudele lennujaamadele USA-s, seejärel ka maailmas. Algsed angaarid eksisteerivad ka täna, kuid on kasutusel pigem Fordi autotööstuse testimisruumidena.

Tegelikult avati seal 1900 ruutmeetrisel pindalal 1924. aastal esmalt Stouti metall-lennukite tehas, kuigi investoriks ja maaomanikuks oli Fordi perekond, ning sama aasta novembris juba ka Fordi lennuväli, esmalt kahe murukattega hoovõturajaga ja tulvavalgustite reaga, et öine maandumine võimalikuks osutuks.

1925. aastal lasi Henry Ford püstitada ka mooringutorni, et dirižaablitel oleks võimalik silduda (kuigi seda kasutati üldse vaid kahel korral, enne lammutamist 1946). Näide sarnasest mooringutornist Lakehurstis:

1925. aastal algas ka õhutransporditeenus Detroidi (Dearborni) ja Chicago vahel, 1926. aastal aga regulaarne liiklus Grand Rapidsi ja Dearborni vahel. Samal aastal jõuti ka maailma esimese lennupostiteenuseni ja esimest korda hakkasid lennukid maanduma lennuväljaga raadiokontakti kasutades. Stouti tehas aga asendati juba Ford Tri-Motors lennukikoosteliiniga. Lennukid valmisid seal, lennukid lendasid sealt.

1928-1929 sai Fordi lennuväli ka esimesed sillutatud hoovõtu- ja maandumisrajad. 1931 avatud Dearborn Inn oli maailma esimesi lennuväljahotelle.

Kuid Teise maailmasõja ajal oli lennundus läbinud tohutu arengu ja vanad lennuväljad kippusid ajast maha jääma. Detroidis oli juba 1930. a tööd alustanud Detroit Metropolitan Airport, mis muudeti 1947. aastal linna peamiseks lennuväljaks ja samal aastal tuli Dearborni lennuväli kinni panna. Reisilennuterminal lammutati 1961. aastal.

Ford oli sealse lennuvälja alale rajanud autode testraja juba 1938. aastal ja sellise funtsiooniga on ala siiani. 2003. aastal tehti ka viie vanalennukiga demonstratiivne näidislend Dearborni väljale, osana Fordi saja aasta pidustustest.

2006. aastast on välja nimeks aga Dearborni Arenduskeskus.