Tehiskaaslaste võrk Galileo, „Euroopa oma GPS“, on nüüd töös
Galileo, Euroopa oma satelliit-navigatsioonisüsteem, alustas 15. detsembril esmaste teenuste pakkumist. See muudab juba järgnevatel aastatel Euroopas inimeste elu märkimisväärselt, olgu tegemist siis päästetöödega avamerel või autoõnnetuste puhul, rääkimata täpsematest teejuhistest ja isesõitvatest autodest.
Galileo on Euroopa Liidu oma globaalne navigatsioonisüsteem, kolmas käivitunud süsteem ameeriklaste GPSi ja venelaste Glonassi kõrval. Seni on positsioneerimisteenuse kasutajad Euroopas sõltunud just neist kahest teenusepakkujaist.
Vastavalt Euroopa Komisjoni püstitatud eesmärgile peab Galileo pakkuma sõltumatut positsioneerimisteenust Euroopa avalikule sektorile, ettevõtteile ja erasektorile. Praegu on orbiidil 18 satelliiti, aastaks 2020. peab satelliitide arv orbiidil jõudma 30ni, millest 24 on töös olevad satelliidid ja 6 varusatelliidid.
Nüüdsest pakub Galileo kolme liiki teenust – avatud teenus, teenustetugi avalikule sektorile ning päästetugi, mida arendatakse järgnevate aastate jooksul pidevalt edasi. Järgnevalt neist kolmest lähemalt.
- 1 Avatud teenus - The Open Service (OS) kujutab endast positsioneerimis-, navigeerimis- ja sünkroniseerimisalast tasuta laiatarbeteenust ning seda saab kasutada Galileo valmidusega nutitelefonides või sõiduautode navisüsteemides. Alates 2016. aasta septembrist on Euroopas müügil kaks Galileo- valmidusega nutitelefoni: hispaanlaste firma BQ telefon The Aquaris X5 Plus ja hiinlaste Huawei telefon Mate 9. Eesti mobiilioperaatoritest plaanib Elisa Mate 9 mudeli järgmisel aastal müügisortimenti võtta.
- 2018. aastaks peab Galileo-valmidus olema igas uues Euroopas müüdavas autos, olgu tegemist kalli või odava autoga. Muuhulgas võimaldab see käivitada 2018. aasta aprillist autoõnnetuse korral automaatse hädaabikõne (eCall) süsteemi. Galileo pakutavast suuremast positsioneerimistäpsusest saavad muuhulgas kasu inimesed, kes kasutavad navigatsiooniseadmeid linnades, kus satelliitsignaale blokeerivad sageli kõrghooned.
Mobiiltelefonide jt seadmete Galileo-valmiduse kohta saab lugeda siit.
- 2 Turvalised teenused avalikule sektorile - Public Related Service (PRS). Tegemist on teenusega, mis on mõeldud riiklikele institutsioonidele, nagu politsei ja päästeteenistus, toll jt. Süsteem hakkab avaliku sektori kasutajatele pakkuma eriti töökindlat ja täielikult krüpteeritud teenust, mis tagab teenuste jätkusuutlikkuse ka kriisiolukordades, näiteks nagu loodusõnnetused või terrorirünnakud.
- 3 Otsingu- ja päästetugi – Search and Rescue (SAR) on Euroopa panus COSPAS-SARSAT rahvusvahelisse hädaabi süsteemi. Praegu võib metsikus looduses – näiteks merel või mägedes – hätta sattunud inimese saadetud signaali tuvastamiseks kuluda tunde. SAR-süsteemi abiga on nüüd võimalik Galileo-valmidusega majakale SOS- teate saatnud inimesi leida kiiremini, kuna asukoha kindlaks tegemise aeg väheneb keskmiselt 3 tunnilt vaid 10 minutini. Otsimispiirkonna raadius väheneb 10-kilomeetrilt 5 kilomeetrini. Edaspidi on kavas seda teenust parandada, kui süsteem annab hädaabikõne tegijale teada, et tema asukoht on kindlaks tehtud ja abi on juba teel.
Lisaks neile kolmele teenusele võimaldab Galileo oma ülitäpse kella kaudu pangandus- ja finantstehingute aega ning telekommunikatsiooni- ja energia arukaid jaotusvõrke paremini sünkroniseerida.
Nagu kinnitas MKM-i kosmoseekspert Paul Liias, annab Galileo kasutuselevõtt ka olulise tõuke isesõitvate autode massilisele kasutuselevõtule, sest asukohta saab tänu Galileole määrata juba mitte meetrite, vaid sentimeetrite täpsusega.
Satelliitnavigatsioonisüsteem – 20. sajandi üks suurimaid uuendusi
Nagu on Ülo Vaher Tehnikamaailmas kirjutanud, on GPS-süsteem üks 20. sajandi võimsamaid saavutusi, ühendades neli selle sajandi tehnoloogiat - raadio-, kosmose-, aatom- ja elektronarvutustehnika – ning see võimaldab asukohta määrata enneolematu täpsusega peaaegu kõigis maakera paigus.
Selle tehnoloogia töötasid välja 1970. aastatel ameeriklased, ning selle tingis vajadus määrata tuumaallveelaevade täpseid koordinaate tuumarakettide väljatulistamise hetkel, millest sõltub sihtmärkide tabamise täpsus. Aja jooksul laienes see asukoha määramise viis ka tsiviilkasutusse.
Suur samm Euroopa jaoks
Pärast viit starti on orbiidil 18 Galileo satelliiti, kuid ainult 11 on praegu kasutatavad OS ja PRS-i jaoks, ning 12 SAR-teenuse jaoks. Sel põhjusel kombineeritakse praegu Galileo signaali GPS-võrgu signaaliga, seni kuni kõik satelliidid kosmoses jõuavad.
Sest kuigi orbiidil on 18 satelliiti, ei ole need veel kõik töökorras. Viimased neli satelliiti, mis lennutati kosmosesse novembris 2016, on praegu testimisel-häälestamisel ning need hakkavad tööle järgmisel kevadel. Kaks satelliiti on valel orbiidil 2014. aastal toimunud kosmoselaeva Sojuz stardiga seotud probleemide tõttu. Ühe satelliidi asukohta õnnestus ESA spetsialistidel muuta ning seda saab päästetoe missiooniks kasutada. Teine satelliit on kasutusest väljas. Lisaks satelliitidele vajab süsteem arvukat antennide ja Maa-jaamade võrgustikku.
Aga vaatamata esialgsetele viivitustele ja tõrgetele, on Galileo teenuse käivitamine Euroopa jaoks suur samm. Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jan Wörner ütles kommentaariks: „ESA jaoks on tegemist väga tähtsa hetkega. Me teame, et see süsteem toimib suurepäraselt. Esmaste teenuste käivitamine on märk, et see jõupingutus, aeg ja raha, mida on ESA ja Euroopa Komisjon investeerinud, on olnud edukas. See töö, mida on teinud meie insenerid ja teised töötajad, on end ära õigustanud, ja Euroopa tööstus võib olla uhke selle üle, et on tegemas sellist fantastilist süsteemi üles ehitamas.“
Euroopa Komisjoni Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinik Elżbieta Bieńkowska lisas: „See, et Galileo hakkab esialgseid teenuseid pakkuma, on tähtis saavutus kogu Euroopa jaoks ja meie uue kosmosestrateegia esimene tulemus. Galileo sünni taga on ühised pingutused maailma kõige täpsema satelliitnavigatsioonisüsteemi projekteerimiseks ja rajamiseks. See kinnitab Euroopa tehnoloogilist tipp-pädevust ja oskusteavet ning võetud kohustust luua kosmosepõhiseid teenuseid ja rakendusi. Mitte ükski Euroopa riik ei oleks suutnud midagi sarnast üksi korda saata."
Galileo esialgseid teenuseid haldab Euroopa GNSSi Agentuur. Galileo programmi tervikuna juhib Euroopa Komisjon, kes on delegeerinud vastutuse süsteemi kasutuselevõtmise ja tehniliste toe eest Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA).
